Riigikogu lõpetas valimiste e-hääletust puudutavate seadusmuudatuste esimese lugemise, arutledes põhjalikult elektroonilise hääletuse tehnilise korralduse ja selle usaldusväärsuse, aga ka valimisagitatsiooni keelu kaotamise üle.
Riigikogu arutas e-hääletuse muudatusi
8. mai 2012, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel loetles kümme peamist punkti, mida muudetakse.
Esiteks luuakse elektroonilise hääletamise korraldamiseks eraldi spetsialistidest koosnev valimiskomisjon, mis otseselt vastutab elektroonilise hääletamise korralduse eest, juttu on olnud 7-liikmelisest komisjonist.
Teiseks sätestatakse elektrooniliste häälte tühistamine, samuti elektroonilise hääletamise mittealustamise ja lõpetamise peatamise ning valijate traditsioonilisel teel hääletama kutsumise kord. «Seni ei ole olemas sellist tagavarameedet, mida saaks ellu kutsuda juhul, kui elektroonilises hääletamises peaksid avalduma ulatuslikud tõrked või häired,» põhjendas Herkel selle vajadust.
Eraldi sätestatakse ka võimalus e-hääle kehtetuks tunnistamiseks. Herkel arvas, et praktikas tuleb seda väga harva vaja, kuid analoogiliselt paberhääle kehtetuks tunnistamisega see tuleb luua. «Teoreetiline võimalus on see, et kui on saadetud elektroonilises hääletusel kandidaadi number, kes ei ole vastavas valimisringkonnas, kus inimene hääletab.»
Äärmiselt oluliseks pidas Herkel valijale loodavat võimalust kontrollida tema antud elektroonilise hääle jõudmist elektroonilise hääletamise süsteemi. See peaks andma valijale kindluse, et tema elektrooniline hääl on tõepoolest kohale jõudnud ja ka sellisena arvestatud, nagu tema tahe oli. Kui sellisel kontrollimisel peaks aga selguma, et hääl on tõesti valesti kirja läinud, siis see ilmselt jõusse jääda ei saa, ent Herkeli sõnul pole veel täpselt selgeks vaieldud, mis sellega siis juhtub.
Samuti pole ka täpselt selge, milline tehniliselt see kontrolliprotseduur olema saab. Näiteks kirjeldas Herkel välja käidud lahendust: «Valimisserverist laaditakse mobiilseadmesse kontrollimiseks vastav krüptogramm ehk digitaalselt allkirjastatud hääl. Lisaks laaditakse vajalik kontrollkood valija arvutist mobiilseadmesse ja pildistatakse selleks siis vastavalt seda krüptogrammi ning kontrolli tulemusel kuvatakse mobiilseadme ekraanile valija valik. Kontrollimine toimub täielikult mobiilseadmes, kuhu mingit jälge ei jää, mitte midagi ei talletata. See tagab ka protsessis hääle salajasuse kaitse.»
Lauri Laasi (Keskerakond) päris, kas sedasi ei panda pabersedeliga hääletajaid halvemasse olukorda, kuivõrd nemad oma sedelite saatust kontrollida ei saa. Ka Tõnis Kõiv (Reformierakond) tundis huvi, miks peab üldse olema e-hääl tagantjärele kontrollitav.
Herkel ütles, et arvestades elektroonilise hääletusviisi populaarsust, on tehnilised nõuandjad pidanud võimalikuks, et see võib muutuda ka ründajate jaoks paeluvaks sihtmärgiks. «Siin on vähemalt teoreetiliselt võimalik toota niisugune kahjurvara, mis võimaldab seda häält muuta või tõkestada. Isegi teoreetiline risk võib siit edasi panna kahtluse alla valimiste legitiimsuse, mida me kindlasti ei taha,» põhjendas ta.
Avalikustamine valimisjaoskonna täpsusega
Fraktsioonidelt tulnud ettepaneku järgi plaanitakse teha elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks ja avalikustada samuti valimisjaoskonna täpsusega, nagu paberhääletuse omadki. Praegu on e-hääled kõik koos ühes tulbas. Herkeli hinnangul ei kannata selle võimaldamisel ka hääletamise salajasuse põhimõte. «Ehk siis, kui esimestel valimistel võis juhtuda, et jaoskonnas oli ainult üks elektrooniline hääl, eriti väikestes kohtades, ja kui see tehakse avalikuks, on ju ka valimissaladus sellega rikutud. Praegu me seda ohtu ei näe.»
Samuti plaanitakse eelnõu järgi võrdsustada valimisjaoskondades toimuva eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise ajad. «Valijaid koheldakse sellega võimalikult võrdselt ja see hakkaks toimuma 10.–4. päevani enne valimispäeva ehk nii, nagu elektrooniline hääletus siiani on olnud,» rääkis Herkel. «Ja eelnõu kohaselt praegu tuuakse sisse täiendav võimalus, et kui varemalt olid 6.–4. päevani kõik valimisjaoskonnad lahti, siis nüüd nähakse ette 10.–7. päevani täiendavat võimalust maakonnakeskustes.»
Valimisreklaami piirang kaob
Eelnõu kaotab valimispäeval ka piirangud valimisagitatsioonile, mis toimub väljaspool valimisjaoskonda. «Viimastel valimistel meil 43 protsenti inimesi hääletas enne põhi-valimispäeva kas eelhääletusel või elektroonilisel hääletusel ja kui see tendents süveneb, siis valimisagitatsiooni keelul ei ole just nagu enam mõtet,» põhjendas Herkel ettepanekut.
Olga Sõtnik (Keskerakond) tundis aga huvi, kas e-hääletajatele antakse samuti võimalus teadlikult sedelit rikkuda, et sellega oma meelsust näidata. Herkel vastas, et protestivorme on mitmesuguseid ja sinna hulka kuulub ilmselt ka hääletamisel mitteosalemine, kuid ilmselt on küsimus lahendatud sellega, et eelnõuga tekib võimalus tunnistada e-hääl kehtetuks.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati ning see suunati teisele lugemisele.