Täna kaks tundi keskerakondlaste küsimusterahele vastanud Urmas Reinsalu ütles, et pealinna valimisringkondi põlistava eelnõu puhul on tegu niidi-, mitte teerulli seadusega.
Reinsalu: tegu on niidirulli-eelnõuga
17. veebruar 2009, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et selle Keskerakonna kavandatava eelnõuga Tallinnas, teda võib võrrelda teerulliga. See eelnõu on pigem niidirull,» vastas IRL kuuluv Urmas Reinsalu küsimusele, miks püütakse teerullimeetodil kohaliku omavalitsuse valimise korra seadust muuta.
Reinsalu kinnitas küsimustele vastates, et tegemist on üllatuste välistamise seadusega valijatele ja valimistel osalejatele, kuna seadus fikseerib ära olukorra, mida eeldasid valimistel osalejad ja valijad. «Need üllatuslikud muutused, mida nii-öelda ratsa või ülejala Tallinnas tehakse, on seaduseülesed ja seadusevastased,» lisas ta.
Lembit Kaljuvee võrdles Reinsalu omaaegse interrindelase ja ülemnõukogu saadiku Vladimir Lebedeviga. «Ta rääkis, tähendab, samasuguse kalanäoga, kui ta tahtis Eesti riiki kukutada. Sina tahad põhiseadust kukutada,» rääkis saadik.
Reinsalu vastas talle, et praegu ei ole küll riigipöördekatsega tegemist, vaid tegemist on linnapöördekatsega, mis on seadusevastane.
Mitmed keskerakondlased rõhutasid oma küsimustes, et muudatusettepanek on seotud sooviga võim haarata. Vladimir Velman tegi ettepaneku seadusesse sisse kirjutada, et Edgar Savisaar ei tohi kohalikel valimistel kandideerida. «Jõudu teil on, tehke ära,» lisas ta. Reinsalu seda ettepanekut ei toetanud.
Mitu venitamisnippi
Riigikogu istungi alguses võttis Keskerakond kasutusele uue venitamistaktika, esitades arvukalt arupärimisi. Nii jõudis riigikogu eelnõude arutamise juurde alles tund pärast istungi algust.
Keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik venitamistaktikat eitas, kinnitades Postimees.ee'le, et saadikud on lihtsalt usinamalt tööle hakanud.
Samuti ei pidanud keskerakondlased tänasel istungil kinni küsimuse ja arupärimise esitamiseks ettenähtud ajast ning istungit juhtinud Kristiina Ojuland ähvardas liiga pikalt rääkivaid saadikuid mikronide tummaks jätmisega.
Homme pidi muudatus seaduseks saama
Algselt oli plaanis soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millele eile lisati kohaliku omavalituse volikogude valimiste punktide, teine lugemine täna lõpetada ja seadus homme vastu võtta.
Istungi tööaja lõppemise tõttu see ei õnnestunud ja Urmas Reinsalu peab homme taas seda muudatust selgitama. Homme tuleb parlamendil arutada 16 eelnõu, millest pooled jäid täna käsitlemata ja lükkuvad kolmapäeva edasi.
Nii Isamaa ja Res Publica Liit kui ka Reformierakond soovisid täna istungit ühe tunni võrra pikendada, kuid see ettepanek ei läinud läbi. Selleks oleks vaja olnud 2/3 saadikute toetus, kuid poolt hääletas poolsada riigikogulast.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu tegi eilse põhiseaduskomisjoni istungil ettepaneku lisada soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõusse muudatus, mille kohaselt ei saa volikogu likvideerida linnaosa ega muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel.
Vaidluse ajalugu
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut esitas volikogule veebruari alguses eelnõu, mis näeb ette kaheksa Tallinna linnaosa kaotamist juba sel suvel ning mille tulemusel oleks pealinnas sügisestel volikogu valimistel vaid üks ringkond.
Kuigi Vitsut põhjendas linnaosade kaotamist raha kokkuhoiuga, kahtlustasid Tallinnas opositsioonis, kuid riigis võimul olevad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL, et tegemist on lihtsalt sooviga muuta linnavolikogu valimise korda.
Nimelt protestis Keskerakond ägedalt parlamendi detsembrikuise otsuse vastu, millega parlament tõstis linnavolinike arvu 63-lt 79-le ning jättis volikogu valimistel jõusse põhimõtte, et ringkondadeks on kaheksa linnaosa ning väiksema elanike arvuga linnaosades on ühel häälel rohkem kaalu kui suurema elanike arvuga linnaosades.