Tööandjad ei loobu pisemate haigushüvitiste nõudest

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate volikogu juht Enn Veskimägi..
Tööandjate volikogu juht Enn Veskimägi.. Foto: Toomas Huik.

Veel eile kerkis valitsusliidus õhku töötajate haiguspäevade korvamise suuruse teema. Võimuliit jäi varasema kokkuleppe juurde, et haiguspäevi peab hüvitama 80 protsendi ulatuses palgast.


Tööandjate poolt on viimastel päevadel töövõimetushüvitise süsteemi muutmise teemal pidanud survet tundma nii sotsiaaldemokaadist rahandusminister Ivari Padar kui ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus ning Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar.



Kaubandus-Tööstuskoda ja tööandjate keskliit kutsusid esmaspäeval valitsust üles jätma töövõimetushüvitiste süsteem muutmata, et mitte suurendada tööandjate kulusid. Ometi leppis kärpekava koostanud valitsusliit kokku, et kolm haiguspäeva on töötaja enda kulul, nelja kuni kaheksa päevani korvab tööandja 80 protsendi ja pärast seda haigekassa samuti 80 protsendi ulatuses palgast.



Suurettevõtted ja -tööandjad kurtsid aga, et valitsuse kava suurendab tööandjate kulutusi vähemalt 500 miljoni krooni võrra. Nad seadsid oma tingimused: hüvitise miinimummäär ei tohi ületada 50 protsenti töötaja palgast, hüvitised peavad olema maksuvabad ja tuleb luua järelevalvesüsteem haiguslehtede põhjendatuse kontrollimiseks.



Tööandjate keskliidu volikogu juht Enn Veskimägi tunnistas eile Postimehele, et valitsusliit on lubanud arvestada nende seisukohtadega. Ta hoiatas, et kui kava jõustub, siis ei hakka väikeettevõtjad enam inimesi töölepinguga tööle võtma.



«Kuna tööpuudus kasvab veelgi ning inimestel on raha vaja, siis nad lepingust ei hooli ja nõustuvad kõigi tingimustega, et tööd ja raha saada,» märkis Veskimägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles