Riigieksamite sooritamine võib muutuda vabatahtlikuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamiruum
Eksamiruum Foto: Sille Annuk

Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna taas riigieksamitega seonduvat, haridusministeeriumi ettepanekul võiksid gümnaasiumilõpetajad saada ise otsustada, kas ja mitut riigieksamit nad sooritada tahavad.

Haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku järgi võiks noor saada gümnaasiumi lõpetada ka ilma riigieksamit sooritamata.

«Muudatused tulevad kindlasti, lõpuni kokku leppimata on veel see, millal need tulevad,» kinnitas kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

«Tundub, et uue korra järgi tulevad eksamid ikkagi miinimumprogrammi peale, rõhuasetusega rohkem küpsuseksamile,» ütles Kreitzberg. «Mitte nii kui riigieksamid, mis olid rohkem ülikoolivalmiduse kontrollimiseks.»

Vähenema peaks ka eksamite arv, õpilaste arvates võiks eksameid olla 3+2, ministeeriumi ettepanekul 3+1. Eksami soorituse kriteeriumiks tahetakse määrata 51 protsenti senise 20 protsendi asemel.

3+1 süsteem

«Tänase kava kohaselt tuleks igal gümnasistil tulevikus valida, kas kolm eksamit sooritada riigieksamina või teist tüüpi eksamina,» selgitas ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Rein Joamets. Viimase puhul on omakorda valikukoht, kas sooritada koolieksam või ühtselt riiklikult välja töötatud eksam, mille hindamine toimub koolis.

Kolm kohustuslikku eksamiainet on eesti keel, matemaatika ja võõrkeel ning eksamid toimuksid riiklikus õppekavas ette nähtud miinimummahu alusel.

Ministeeriumi kava kohaselt tuleb gümnaasiumi lõpul sooritada ka neljas eksam - see on valitud õppesuuna eksam. Selle eksami asemel on võimalik teha uurimistöö.

Sellise kava kohaselt väheneb riigieksamite arv seniselt 14-lt seitsmele. Valida on õpilastel nelja võõrkeele vahel: inglise, saksa, vene või prantsuse keel.

Kontroll koolile

Samuti soovitakse rohkem ühtlustada kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide lõpetamise nõudeid. «See, kuidas õpetajad õpetavad ja õpilased õpivad, sõltub väga palju eksamitest, kuidas neid tulemusi kontrollitakse,» selgitas Kreitzberg, miks lõpueksamite teemat arutatakse ühes uue õppekava väljatöötamisega.

Eksamite perioodi soovitakse nihutada ajale pärast õppetöö lõppu, mitte nagu praegu, keset õppetööd viimasel poolaastal.

«Eksamitulemusi tuleks kontrollida ikkagi koolide juures. Peaks taastama usalduse koolide vastu, mitte lähtuma arvamusest, et nad kirjutavad sinna midagi juurde. Koolilt saaks kiiresti tagasiside, praegu kulub eksamitulemuste teatavaks saamiseni kuu ja isegi kauem,» põhjendas Kreitzberg.

Mitme aasta pärast


Ministeeriumi praeguse ettepaneku kohaselt oleks uut süsteemi mõistlik rakendada koos uue õppekava elluviimisega, nii et see rakenduks noortele, kes alustavad gümnaasiumiõpinguid aastal 2010.

Muudatustega riigieksamites vaadatakse üle ilmselt ka ülikoolide vastuvõtutingimused. «Suurt osakaalu tahetakse anda vestlusele ja motivatsioonikirjale. Võimalik, et hakatakse ka kooli küpsuseksameid arvestama,» lisas Kreitzberg.

Detsembri algul toimunud riigikogu kultuurikomisjoni istungil leiti haridusministri, koolijuhtide, kõrgkoolide ning õpilaste esindajate osalusel ühiselt, et ei ole mõistlik praegune kord, kus riigieksamid üritavad mõõta korraga nii valmidust lõpetada gümnaasium kui ka mõnda kõrgkooli sisse astuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles