Komisjon peab ühiskomisjoni laevahukuversiooni tõenäoliseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Reisiparvlaev Estonia

FOTO: Pm

Reisiparvlaeval Estonia toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolusid uurinud valitsuskomisjoni hinnangul põhjustas Estonia huku kõige tõenäolisemalt konstruktsiooniviga.


Komisjon märkis neljapäeval avalikustatud lõpparuandes, et Estonia uppumine rahvusvahelise uurimiskomisjoni kirjeldatud põhjustel ja viisil on võimalik ning seni kogutud tõendite alusel tuleb seda pidada laevahuku kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks. Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku konstruktsiooniviga.

Samas märkis valitsuskomisjon, et ainult uppumise mehaanika ehk laeva teadaoleva käitumise alusel ei saa välistada stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas või vee tungimist autotekile muul viisil kui vöörirambi kaudu. «Seetõttu ei saa ka olemasolevatel tõenditel põhinevate teoreetiliste uuringutega selliseid teooriaid veenvalt ümber lükata,» nentis komisjon.

Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb valitsuskomisjoni aruande kohaselt laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada, mida pole siiani kunagi tehtud.

Komisjoni kinnitusel on võimalik pääsenute ütlusi, nagu need on õnnetuse järel ülekuulamise protokollidesse talletatud, kasutada mitmesuguste, isegi vastuoluliste teoreetiliste seisukohtade ja stsenaariumide kinnitamiseks. «Seetõttu ei võimalda tunnistuste veelkordne läbitöötamine anda suuremat kindlust ühegi väljapakutud laevahuku stsenaariumi suhtes,» lisas valitsuskomisjon neljapäeval avalikustatud aruandes.

Eelmise aruande avalikustas valitsuskomisjon 2007. aasta oktoobris ning üle-eelmise sama aasta märtsis, mil välistati Estonia huku ööl plahvatuse toimumine ning anti ülevaade Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni selgitustest komisjoni aasta varem valminud aruandele.

Toonase raporti kohaselt ei leidnud komisjon relvaveo kohta uusi andmeid, kuid tõi esile, et Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes on osa järeldusi nõrgalt tõenditega kaetud.

Valitsus moodustas Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolusid uuriva komisjoni 2005. aastal, mil loodi analoogne erikomisjon ka riigikogus.

Parlamendikomisjon lõpetas töö 2006. aasta sügisel lõpparuandega, mille kohaselt ei olnud Eesti ametkonnad ega ametiisikud Estonial toimunud sõjatehnika vedudest teadlikud. Komisjon ei välistanud samas võimalust, et Rootsile osutas tehnikavedudel kaasabi mõni Eesti ametnik eraviisiliselt. Samale järeldusele on varem jõudnud ka valitsuskomisjon.

Rootsi sõjaväeluure korraldas sõjatehnika väljavedusid teadaolevalt 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Kumbki komisjon ei ole siiani leidnud tõendeid, mis kinnitaksid sõjalise sisuga tehnika vedu ka 27. septembril, kui laev asus oma viimasele teekonnale.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600-tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest.

Tagasi üles