Väga paljud meist teavad lugusid riigiametnikega suhtlemisest. Oleme kuulnud nii head kui halba. Eelkõige kostab nurinat ametnike pealtnäha saamatuse üle, klientide liigse jooksutamise ja vahel ka ilmse ebakompetentsuse pärast. Harvem kiidetakse ametnikku, kes teeb oma tööd hästi, kohusetundlikult ning pädevalt.
Paarkümmend aastat tagasi sai Eesti vabariik enamiku oma ametnikkonnast päranduseks nõukogude ajast ja seetõttu oli algul keeruline juurutada arusaamist, et ametnik on kodaniku jaoks, mitte vastupidi.
Kehtiv avaliku teenistuse seadus kehtestati Eestis 1996. aastal. Enne seda töötasid ka kõik ametnikud töölepingu alusel, ilma avalikust teenistusest tulenevate nõuete, piirangute ja hüvitisteta. Edasi kehtestati aga väga tähtis põhimõte, et avaliku võimu teostamist ei saa riik usaldada igaühele. Vaja on vastavat haridust, pädevust, teatud isikuomadusi ja ametnik peab olema vähemalt 21-aastane.
Palju puudusi
Ega ükski asi ole ainult hea ning niimoodi on aegade jooksul ka avaliku teenistuse seaduses tuvastatud probleeme ja küsitavusi. Näiteks oli seadusega kehtestatud ametnike palgaastmestiku eesmärk läbipaistev ja võrreldav palgakorraldus. Aga mis välja tuli?
Tegelikult ei tekkinud kindlat seost ametikohal nõutava kvalifikatsiooni, töö keerukuse, vastutuse, mõju ulatuse ja palgamäära vahel. Ametnike palgakorraldus on nüüdseks muutunud läbipaistmatuks ja toonud kaasa suured palgaerinevused isegi ametikohtade põhirühmade sees. Eri alustel makstavate lisatasude hulk on ikka veel suur.
Ka ametnike atesteerimine on muutunud väga jäigaks ja formaalseks. Tegemist on pigem ametniku lisakontrollimise kui arendusmehhanismiga. Väga kohmakas ning aeganõudev on meil ka avalike konkursside korraldus. Erinevatel põhjustel on veel praegugi ametnikke, kes on nimetatud oma ametikohale kohusetäitjana.
Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei toeta ametnike liikumist eri asutuste vahel ning tegelikus elus pole ka rakendunud ametnike reservi süsteem.
Üks oluline probleem on põhjendamatud ja ülemäärased ametihüved võrreldes kehtivas töölepinguseaduses nimetatud töötajate omadega. Jutt käib siin kuni üheksa kuu töötasu suurusest koondamishüvitisest, lisapuhkusepäevadest ning pensionistaažist.
Kõige selle tõttu pole imeks panna, et juba pikemat aega ette valmistatud uue avaliku teenistuse seaduse arutelu on nüüd jõudnud riigikogus lõpusirgele.
Olen rahul, et eelnõu algatanud justiitsministeerium on viimase aasta jooksul olnud väga kompromissialdis ning teinud head koostööd nii riigikogu komisjonide kui ka fraktsioonidega, et eelnõu saaks mõistetav, tekst oleks arusaadav ega riivataks ka omavalitsuste iseseisvust.
Vähe hüvesid
Eelnõuga ajakohastatakse Eesti avalikku teenistust tervikuna ning sellesse süsteemi luuakse selgus. Paljuski ühtlustatakse töölepinguseaduse ja avaliku teenistuse regulatsioon. Väga tähtis muudatus on, et ametnike ringi vähendatakse ning ametniku mõistet kitsendatakse.
Avaliku konkursi kohustuslikkus tagab kõigile võrdse ligipääsu ametniku ametikohale, ametipostile sobivust hinnatakse kõigile kohustusliku neljakuuse katseajaga. Lihtsustatud on kehtivat atesteerimissüsteemi, see asendub paindlikuma arengu- ja hindamisvestlusega. Kaovad ametnike lisatasud akadeemilise kraadi, võõrkeelte oskuse ja teenistusaastate eest.
Kuid säilib 35-päevane puhkus, üks väheseid privileege, mis peaks ametnikele alles jääma ning kompenseerima neile kehtestatud piiranguid ja kohustusi.
Kaotatakse ka senine soodsam pensionisüsteem. Ametniku palk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja kuni 20 protsendist lisatasust või muutuvpalgast. Teenistusest vabastamisel on etteteatamistähtajad sõltuvalt teenistussuhte pikkusest 15 kuni 90 kalendripäeva. Koondamishüvitist saab üksnes ühe kuu keskmise põhipalga ulatuses.
Eelnõuga nähakse veel ette avaliku teenistuse eest vastutav ametkond, see on rahandusministeerium eesotsas ministriga.
Mis jääb alles
Tuleb ka arvestada, et meie põhiseaduse kohaselt ei tohi riik käituda sõnamurdlikult ega petta inimeste (ka ametnike!) õiguspärast ootust. Seetõttu jääb ka ametnikustaatuse kaotanuile alles senine palk ning võimalus viie aasta jooksul edasi teenida täiendavat pensionistaaži.
Ametnikuna jätkajaile säilib senine pensionistaaži arvutamise kord viieks aastaks ning nendegi üldist palka ei vähendata. Küll kaob aga kohe pärast seaduse jõustumist (eeldatavalt 1. juulist 2013) ametnike pikem koondamishüvitis.
Kas, kui palju ning kuidas avaliku teenistuse reform avaliku teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti mõjutab, näitab aeg. Ametnikele on seadustega antud kaalukas võim ja vastutus. Eelkõige neil on õigus sekkuda meie kõigi põhiõigustesse, otsustada riigi ja omavalitsuse raha jagamist ning kaitsta nii riigi kui ka kõigi inimeste huve.