Eesti arengu võtmeküsimus

Priit Sibul
, riigikogu kultuurikomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Sibul
Priit Sibul Foto: Liis Treimann / Postimees

EDUKAS ON riik, kes suudab pakkuda kättesaadavat ja kvaliteetset haridust algkoolist kõrgkoolini ega jäta heast haridusest ilma ühtki andekat noort, olgu ta pärit Tallinnast, Tartust või meie kõige väiksemast linnast Mõisakülast. Praegu annab Eesti haridussüsteem paraku eelise suurtele linnadele: sealsete tugevate koolide lõpetajad hõivavad ülikoolide tasuta õppekohtadest märkimisväärse osa.

Selle tagajärjel võib maakoha gümnaasiumi edukalt lõpetanu jääda õige napilt kõrgkooli tasuta kohalt välja, ent tasulisel õppimiseks napib tal raha. Niisugune süsteem on ebaõiglane.

Oleme väike rahvas ega saa endale lubada, et ükski andekas noor jääks ülikooli ukse taha. Eesti arengut silmas pidades peame märgatavalt parandama kõrghariduse kättesaadavust, sest on selge, et just kõrgharitud inimesed loovad ühiskonnas kõige enam lisandväärtust ning edendavad meie riigi vaimset ja ainelist heaolu.

ET ÜLIKOOLI jõuaksid kõik, kel on annet ja soovi, on 2013. aasta sügisest tagatud täiskoormusel õppivale üliõpilasele tasuta õpe kõikides Eesti avaõiguslikes kõrgkoolides. Selle võimaldamiseks luuakse juurde ligi 3500 tasuta õppekohta ning riik suurendab kõrghariduse rahastamist rohkem kui 25 protsenti.

Kui seni on tasuta kõrgharidus olnud peamiselt Tallinna ja Tartu eliitkooli lõpetanute pärusmaa, siis kõrgharidusreform muudab selle kättesaadavamaks eelkõige maakoolides õppinutele. Praegu pääsevad ülikooli tasuta õppesse üksnes keskkooli hiilgavate eksamitulemustega lõpetanud, aga alates tuleva aasta sügisest on tasuta kohale saada märksa kergem: sinna võetakse kõik piisavalt andekad inimesed, tuleb üksnes täita vastuvõtutingimused.

Õppekoht pole siiski prii päris tingimusteta, vaid eeldab täiskoormusel õppimist. Kui tudeng tööl käimise kõrvalt seda teha ei jõua, maksab ta üksnes saamata jäänud ainepunktide eest.

See ei tohiks käia kellelegi üle jõu, sest paari ainepunkti rahaline väärtus on mitu korda odavam kui terve semestri tasu ning kümneid kordi väiksem kui kogu kraadi omandamise eest makstav summa. On äärmiselt ebatõenäoline, et tudengi õpingud katkeksid, kui tal jääb mõni aine sooritamata ja ta peab nende eest ülikoolile maksma.

AINEPUNKTIDE nõudearvestus tuleb semestrite kaupa kumulatiivne. See tagab õpingute paindlikkuse, sest kui üliõpilane saab semestris õppekavas enam kui 30 ainepunkti, on tal järgmisel semestril võimalik koguda selle võrra vähem ja ikka tasuta edasi õppida.
Samuti on tudengitel õigus nõuda, et kõrgkool tagaks neile täiskoormuseks vajaliku hulga ainepunktide saamise võimalusi.

Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, kiitis valitsus heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis jõuab peagi riigikokku menetleda. Tudengi vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks saab 135 eurot ehk pool Eesti alampalka. Eesmärk on tagada, et vajaduspõhist õppetoetust makstaks just neile, kel seda kõige enam tarvis on, ning süsteem jõustuks kõrgharidusreformiga ühel ajal.

EESTI VABARIIGI president jättis esimesel katsel kõrgharidusreformi välja kuulutamata. Tähtis on toonitada, et ta ei vaidlustanud kõrgharidusreformi eesmärki ega sisu, vaid tõstis esile juriidilised nüansid.

Riigikogu kultuurikomisjon arutas neid ja tegi nendest lähtudes parandusi. Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud.

Parandused pakuvad üliõpilastele uut kindlust ja annavad aluse, mille eest ja millal ülikool tohib õpingute eest tasu küsida. Eelnõus tuuakse välja juhud, millal kõrgkoolil tekib õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist.

Samuti lükkus edasi akadeemilist puhkust puudutavate tingimuste rakendumine. Muudatuste järgi rakendub akadeemilisel puhkusel viibimise korral õppekava täitmise piirang 2013/2014. õppeaastal ja varem immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.

Ei ole kahtlust, et kõnealune reform on taasiseseisvunud Eesti kõrghariduskorralduse tähtsaim muudatus. See parandab kõrghariduse kvaliteeti, suurendab efektiivsust ning mis kõige tähtsam: loob andekatele inimestele senisest märksa kättesaadavamad õppimisvõimalused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles