Järelevalvekomisjon: sularahaannetused tuleb lisakontrolli alla võtta

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sularahaannetuste teema on mõne partei puhul ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK) esile kerkinud ning küsimusi tekitanud, ent selliste annetuste lähemaks uurimiseks puuduvad komisjonil praegu vahendid, tõdes ERJK esimees Ardo Ojasalu.

«Sularahaannetustega on alati risk, et kui üks eraisik annab teisele sularaha üle ja see on piisavalt ebaeetiline, et seda oma nime all kuskile parteikassasse anda, siis selline toimemehhanism on olnud kogu aeg võimalik, sest eraisikud omavahel mingeid sularahaordereid vormistama ei pea,» rääkis Ojasalu Postimehele.

Ojasalu meenutas, et komisjonis on ka varem olnud jutuks sularahaannetuste teema mõne erakonna puhul, ent ta ei tahtnud nimetada konkreetseid parteisid, kelle statistikast talle suuremad ümmargused annetussummad silma on jäänud.

«Meil ei ole siiamaani ka head meetodit või vahendit, kuidas seda täpsemalt uurida. Ainuke variant ongi see, kui keegi vabatahtlikult üles tunnistab,» lausus ta.

«Sularahaannetused on selgelt teatavaid küsimusi tekitavad. Kahtluse saab püstitada alles siis, kui on alus olemas. Praeguses seisus need annetused, mida komisjoni töös oleme uurinud ja vaadanud, on tekitanud küsimusi, oleme neid lähema pilguga vaadanud, aga siiani pole meil olnud selget alust, et ühe või teise erakonna poole nendes küsimustes pöörduda,» märkis Ojasalu.

Ojasalu sõnul tekkis tal Postimehest reformierakondlase Silver Meikari tänast ülestunnistust lugedes tunne, et erakonna sees käib võimuvõitlus.

Ojasalu arvas, et nüüd peab komisjon hakkama küsima, miks on annetused tehtud sularahas ning miks ei võidud neid teha pangakonto kaudu. «Teema vajab järgmisel komisjoni istungil täiendava päevakorrapunktina läbikäimist, ilmselt tuleb mõne erakonna poole pöörduda.»

Lihtsat lahendust praegusele olukorrale Ojasalu ei näinud. «Sularahaannetuste keelamine ei ole hea lahendus, sest sularaha on maksevahendina seaduslikult lubatud ja üht maksevahendit keelata pole mõistlik.

«Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka sel juhul väga keeruline - kui keegi tahab sularaha annetada, pannakse see raha ennast tankistiks või rahapesijaks pakkuva isiku pangakontole ja see teeb ülekande erakonnale.»

Ojasalu hinnangu seisneb lahendus eelkõige selles, et tuleb hakata eraldi sularahaannetuste osas täiendavat kontrolli teostama, mis peaks tähendama, et erakondadele pannakse täiendav kohustus hakata sularahaannetusi veel üksikasjalikumalt deklareerima. Samuti peaks nad komisjonile andma täpsemat infot, kust see raha pärit. «Ka see isik, kes selle raha annetanud on, peaks samuti selgitama, kust ta selle raha saanud on ja miks ta seda sularahas annetab – suurem osa praegusest rahaliikumisest toimub ju pangakontode kaudu.»

15 aastat Reformierakonda kuulunud Silver Meikar tunnistab tänase Postimehe arvamusloos, et annetas oma nime all aastail 2009–2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Ettepaneku annetused tema nimele vormistada tegi Meikari sõnul talle toonane partei peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles