N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vilja Savisaar: Ansipist oleks Eestile hullem vaid katk

Kajar Kase
Vilja Savisaar: Ansipist oleks Eestile hullem vaid katk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Umbusalduse avaldamine riigikogus sotsiaalminister Maret Maripuule. Kõnepuldis on Vilja Savisaar.
Umbusalduse avaldamine riigikogus sotsiaalminister Maret Maripuule. Kõnepuldis on Vilja Savisaar. Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Vilja Savisaar heitis lisaeelarve vastuvõtmisel koalitsioonile ette opositsiooni ettepanekute eiramist ning ütles, et peaminister Ansip on olnud Eestile õnnetuseks, millest oleks hullem vaid katk.


Savisaar luges ette oma ettepanekud riigieelarve kärbeteks: tulumaksu tõstmine 26 protsendile, emapalga ülempiiri langetamine, täiendav ministeeriumite palgakärbe, kaitsekulude kärbe.

Samas tuleks tõsta riigi investeeringuid, et elavdada majandust, leidis Vilja Savisaar. 

Sellised ettepanekud on varem esitanud ka keskerakonna esimees Edgar Savisaar.

«Riigieelarve on iga aasta kõige tähtsam eelnõu, mida Riigikogu menetleb, kuid kahjuks käitub koalitsioon seekord antud eelnõuga, kui mingi suvalise otsuse eelnõuga, mis ühel ainsal lugemisel vastu võetakse,» märkis Savisaar.

«Koos negatiivse lisaeelarvega muutis Riigikogu veel 20 seadust, mille muutmisel puudus opositsioonil kaasa rääkimise võimalus. Sellisel viisil ei ole koalitsioon kunagi varem käitunud.»

Savisaar meenutas peaminister Andrus Ansipi sõnu: «Kui keegi nimetab praegust olukorda kriisiks, siis sellises kriisis ma ainult tahaksingi elada.»

«Ansip võib seda tahta, aga Eesti ei taha peaministrile nii meelepärases kriisis elada,» märkis Savisaar.

Savisaar tutvustas Keskerakonna seisukohti majanduse elavdamiseks. «Esiteks tõsta füüsilise isiku tulumaksu määra," ütles ta. «Teiseks seada emapalga ülemmääraks Eesti keskmine palk.»

2009. aastal on kulub vanemahüvitisele 2,2 miljardit krooni ja see on ainuke eelarve rida, kus nähakse ette 20 protsendiline vanemahüvitise maksimaalmäära tõus - ehk senise 25 000 krooni asemel on uueks laeks 30 000 krooni. Kehtestades vanemahüvitise ülemmääraks Eesti keskmise palga säästame riigile 500 miljonit krooni nendelt vanematelt, kellele riigipoolne toetus ei ole nii vajalik, kui väiksema palgalistel inimestel.»

Savisaare sõnul on valitsus küll avalikkusele jätnud mulje, et väga suurelt kärbitakse avaliku sektoripalku, ent kahjuks reaalsuses on pilt teine - mitmed ministeeriumid on eelnevalt teadlikult samavõrra palku tõstnud.

Savisaar ütles, et riigipoolsete investeeringute kokku tõmbamise asemel tuleks hoopis suurendada neid investeeringuid, mis annavad tööd ettevõtetele, need omakorda tööd meie inimestele ning tiiruga laekuvad investeeringute pealt maksud riigieelarvesse.

«Kui välisturgudel tõmmatakse tellimusi kokku, siis on riigil võimalus ja kohustus teha enda poolt kõik võimalik, et tagada riigi ühe suurima alustala - majanduse - jätkusuutlik ja parim võimalik toimimine,» märkis ta..

Savisaar ütles, et Eesti senine ettevõtte tulumaksu süsteem ei ole soovitud tulemust andnud ja selle asemel, et soodustada kasumi reinvesteerimist ja raha Eestisse sisse voolamist on tekkinud hoopis vastupidine olukord välisettevõtted viivad Eestist kasumid välja.

«Samuti tuleb riigil majanduse elushoidmiseks kasutusele võtta reservid või võtta laenu, et tagada riigi mõistlik jätkamine ja riigile võetud kohustuste täitmine,» ütles ta.

«Kahjuks on tänaseks Reformierakonna eestvedamisel riik kulunud nii õhukeseks, et riik ei suuda oma kohustusi täita. Valitsus on otsustanud oma saamatust kanda üle ka kohalikele omavalitsustele ja seda läbi nende tulubaasi vähendamise ning autonoomia piiramise.»

Märksõnad
Tagasi üles