«Valitsemise valvurite» analüüsis valitsuse esimesele tegevusaastale tõdetakse, et praegusele valitsusele on küll kliimapoliitika ja energiasääst oluline teema, ent tegevus nendes valdkondades on vastuoluline. Samuti leiab analüüs, et Eesti konservatiivne kodakondsuspoliitika ei pruugi riigi arenguks piisavat paindlikkust tagada.
Kuigi energiasääst, energiajulgeolek ja kliimapoliitika on valitsusele oluline, on tegevus nendes valdkondades sõnastatud eesmärkidega võrreldes vastuoluline. Euroopa Komisjoniga peetud kvoodivaidluses saadi Eesti jaoks majanduslikult kasulikud tingimused. Samas põlevkivi kaevandusmahtude suurendamine ja põlevkiviõli rafineerimine mootorikütuseks ei aita kaasa ei energiakasutuse efektiivsuse ega kliimapoliitika eesmärkide täitmisele.
Mitmed valitsuse lubadused keskenduvad suurtele ehitusobjektidele. Fookus üksikutele ja mahult ülepaisutatud maantee-ehitusprojektidele toimub aga kohalike teede, ühistranspordi ja kergliikluse arendamise arvelt.
Eesti konservatiivne kodakondsuspoliitika, milles kodakondsus on võrdsustatud lojaalsusega, ei pruugi ekspertide arvates enam tagada väikeriigi arengu jaoks piisavat paindlikkust. Kodakondsuspoliitika muutmise avalikku ega poliitilist debatti pole aga tekkinud. Kodanikuühiskonda puudutavast ei ole valitsuse siiani enim kõneainet saanud algatus vabaühenduste hulgas toetust leidnud. Veel loomata maailmavaate sihtasutustele eraldati riigieelarves 0,9 miljonit eurot, kuid vabaühenduste ja teiste asjatundjate sisulisi kommentaare eelnõule ei ole siiani arvestatud.
Õigusloome kvaliteedi osas soovitavad eksperdid rakendada mõjude igakülgse hindamise kõrval ka ulatuslikumat vabaühenduste ja huvirühmade kaasamist. Analüüsis tõdetakse, et seni on märgata liigset kiirustamist ja süsteemsuse puudumist eelnõude menetlemisel ja vastuvõtmisel. Näiteks võeti 2011. aasta lõpus vastu hulgaliselt seadusemuudatusi ning 1. jaanuarist 2012 jõustus Eestis kehtivast pea 400 seadusest üle 120 muudetud uue seaduse redaktsiooni.
Ülevaates hinnatakse, et valitsuse selge kultuuripoliitika on asutuste lahtiriigistamine. Samas on toppama jäänud kaks olulist teemat– end tõestanud kultuuriprojektidele pikemaajalise toetussüsteemi loomine ning vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse probleemi lahendamine.
Kiired sammud
Ülevaates tuuakse esile, et valitsemisperioodi alguses astus valitsus olulisi samme lubatud tulumaksumäära langetamise suunas alates 2015. aastast ning on tänaseks kinnitanud ka toetust töötuskindlustusmakse vähendamisele.
Hariduse valdkonnas on valitsuse esimese aasta tähelepanu keskmes olnud eelkõige vastuoluline kõrgharidusreform, õpetajate palk ja gümnaasiumivõrgu reform.
Tööturu valdkonnas on peamine algatus «Tööhõiveprogramm 2012–2013», mis võimaldab tööturutoetuste ja -teenuste pakkumist ja korraldamist senisest paindlikumalt.
Analüüsis tõdetakse, et 2011. aastal vähenes kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal, vähenes ebaloomulikul teel hukkunute arv ning lühenesid keskmised menetlusajad. Usaldus politsei vastu on kõrge, elanike turvatunne kasvab – üldmulje turvalisuse valdkonnas toimuvast on seega positiivne.
Analüüs koostati kodanikualgatuse «Valitsemise valvurid» raames, kus valitsusvälised asjatundjad jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Valvurid annavad hinnangu sellele, kuidas plaanid tegelikkuses täituvad - kas lubadused on mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud.