Kas osta reisikindlustus või võtta Euroopa ravikindlustuskaart?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui suvine puhkusereis viib sind välismaale, tuleb juba lennupileteid või reisipaketti soetades kaaluda, kas tasuks osta ka reisikindlustus või piisab Euroopasse viiva reisi puhul vaid Euroopa ravikindlustuskaardist.


Reisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust ning selle eesmärk on hüvitada sulle ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud kulud. Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus, kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee.

Kui reisid Euroopas, siis võid kaaluda, kas meditsiiniabi saamiseks võimaliku haigestumise või õnnetuse puhul osta enne reisile minekut reisikindlustus (meditsiiniabikindlustus) või piisaks ka Euroopa ravikindlustuskaardist. Kaarti saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed Haigekassast tasuta taotleda ning see annab õiguse arstiabile Euroopa Liidu riikides, Norras, Šveitsis, Liechtensteinis ja Islandil.

Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ei tähenda siiski seda, et kui peaksid vajama arstiabi, on kõik tasuta. Esiteks ravikindlustuskaart erapraksistes ei kehti, nii et tuleb leida riiklik raviasutus. Sealgi tuleb sul maksta patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Need summad on riigiti erinevad, ulatudes mõnekümnest eurost mitmesaja euroni.

Teiseks ei kata kaart transpordikulusid ühest riigist teise – näiteks kui juhtub raske õnnetus ja ravi tuleb jätkata Eestis, kuid su kodumaale toomiseks on võimalik kasutada ainult lennutransporti. Selle kohta, kui suured võivad olla arstiabi puhul omavastutustasud näiteks Soomes, Rootsis või Hispaanias, saad infot Haigekassa kodulehelt. Selle abil saad otsustada, kas sulle on jõukohane maksta omavastutustasud oma taskust või tuleks kaaluda meditsiiniabi kindlustuse ostmist. Kuna kõikide seltside tingimused on erinevad, tasub endale sobivaima leidmiseks võrrelda vähemalt kolme seltsi pakkumisi.

Meditsiiniabi kindlustus

Selle eesmärk on ravi- ja transpordikulude hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud või satud õnnetusse, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma. Üldjuhul hüvitatakse vältimatu arstiabi, sh omavastutustasud ning hädavajalikud arsti määratud ravimid, samuti uuringud, haiglaravi ning sinu transpordikulud välismaal ja sealt koju. Tasub teada, et meditsiiniabi kindlustuse tingimustes võivad kehtida piirangud eakatele ja rasedatele.

Kindlustust ostes pööra tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud välismaal. Kindlustussumma suuruse variandid pakub reeglina välja selts ning sul võib olla võimalik valida mitme variandi vahel. Summa suurus sõltub ka sellest, millisesse maailma piirkonda/riiki sõidad – mida kaugem ja eksootilisem riik, seda suurem võiks olla kindlustussumma. Erinevates seltsides on kindlustussummad erinevad. Mõnes seltsis võib sul näiteks Euroopa reisi puhul olla võimalik valida kas 30 000 või 70 000 eurone kindlustussumma, teises aga on summa kindlaks määratud: näiteks 45 000 või 100 000 eurot.

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushuvi saaks kaetud. Lisaks vaata üle, kas mingitele kuludele on kehtestatud eraldi limiit ja kui suur see on. Üldjuhul on eraldi limiidiga kuluks hambaravi, mille puhul ühes seltsis hüvitatakse sulle näiteks 128, teises 150 ja kolmandas 200 eurot.

Tutvu kindlasti välistustega, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma. Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastusravi kulud, kroonilise haiguse ägenemine, samuti ei saa hüvitist, kui sa olid õnnetuse toimumise ajal joobes.

Reisitõrkekindlustus

Selle eesmärk on kindlustada reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu. Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumine. Seejuures on osade seltside tingimustes selgelt lahti kirjutatud, kes on lähedane inimene (nt ema, isa, laps, vend, õde), teistel seda tehtud pole. Sel juhul tuleks seltsist selle kohta enne lepingu sõlmimist täpsustust küsida ning teha seda soovitavalt kirjalikult. Reisi ära jäämise või katkemise põhjuseks on ka plaanipäraselt reisi sihtpunkti mitte jõudmine või ootamatu vajadus reisilt naasta – näiteks kui sul on kodus käinud vargad või lähedane inimene haigestus ootamatult.

Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, näiteks võib leping jõustuda kas kohe või alles 2–5 päeva pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.

Tutvu välistustega, mille puhul sulle reisi ärajäämisest, katkemisest või hilinemisest põhjustatud kahju välja ei maksta ning arvesta, et seltsiti on need erinevad. Tavaliselt on välistustena kirjas näiteks streik ja loodusõnnetus (orkaan, vulkaanipurse jne), kuid mõnedes seltsides on võimalik loodusõnnetuse riski vastu siiski kindlustada, kui osta lisakaitse.

Pagasikindlustus

Selle eesmärk on kindlustada su reisile kaasa võetav pagas varguse või röövimise riski vastu, samuti juhuks, kui su pagas transpordiettevõtte süül kas hilineb, kaob või kahjustub.

Üldjuhul kehtib sul pagasikindlustuse puhul omavastutus. Mõnedel seltsidel on omavastutuse summa suurus kirjas kindlustustingimustes ning see võib olla näiteks paarkümmend eurot, teistes seltsides lepitakse summa sinuga kokku lepingut sõlmides. Pööra tähelepanu sellele, mida pagasikindlustusega kindlustada ei saa. Tavaliselt on sellisteks asjadeks näiteks raha, lennukipiletid, pangakaardid, kunsti- ja antiikesemed jne.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitsema. Näiteks võib kindlustusselts kehtestada erinõuded sülearvuti, videokaamera ja muu tehnika hoidmisele: seda ei tohi anda lennuki või bussi pagasiruumi ning kui tehnika ei ole parajasti su isikliku järelevalve all, tuleb see hotellis anda seifi või valvatavasse hoiuruumi. Seega kui lähed päevaks randa ning jätad sülearvuti hotellituppa, kust vargad selle minema viivad, ei ole kindlustusselts kohustatud kahju välja maksma.

Kui sinuga peaks reisil õnnetus juhtuma või haigestud, võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui maksad arstiabile kulunud summad esialgu ise kinni, hoia tšekid ja arved alles, sest kohustus oma kulusid tõendada on sinul. Ka siis, kui sul on sõlmitud reisitõrke kindlustus ning su reis jääb ära või lükkub edasi transpordifirma tõttu (näiteks lennuk ei väljunud tehnilise rikke või halva ilma tõttu), siis tuleb sul transpordifirmalt reisitõrke põhjuse kohta tõend võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles