Ministeeriumi saamatus võib jätta õpilased kutseta

Räpina aianduskooli floristikaeriala 3. kursuse õpilased olid eile dendroloogiatunnis ja loodavad juunis kooli kutseeksamiga lõpetada. Praegune seis on aga selline, et haridusministeerium pole valearvestuse tõttu nõus nende eksami eest tasuma.

FOTO: Priit Hummel

Räpina aianduskoolis aedniku- ja floristiõppe lõpetajaid tabas paras šokk, kui viimasel hetkel selgus, et nende kutseeksamiks ei ole haridusministeerium raha kavandanud.


Abiaednike kutseeksam peaks toimuma 11. juunil, kuid selle nädala algul tuli Räpina aianduskooli direktoril Heino Luigal astuda poolesaja õpilase ette ja teatada, et kutseseaduses ette nähtud tasuta eksam jääb rahapuudusel ära.

Direktor sai vaid lubada, et võimalik on ise eksami eest 240 eurot tasuda. Teine võimalus on jääda ootama, et ehk aasta pärast tekib ministeeriumil raha ja tänavused lõpetajad saavad eksami tagantjärele teha.

«Kuhu siis raha sai?» küsisid lõpetajad ja said haridusministeeriumist vastuse, et talvise maastikuehitaja eksamiga on Räpina aianduskool kutseeksami piirsumma ära kulutanud, vihjates justkui kooli kehvale majandamisele.

Ministeeriumi kutse- ja täiskasvanute osakonna asejuhataja Kalle Toomi allkirjaga kirjas on siiski lisatud, et «olukorra on muutnud tunduvalt keerulisemaks asjaolu, et mitmed kutseandjad on kehtestanud kutseeksamitele varasemast tunduvalt kõrgemad maksumused».

Tõesti – eelmise aasta viimastel päevadel kehtestatud eksamihinnad on kasvanud üle nelja korra! Kui aednikueksam maksis mullu alla 60 euro, siis nüüd 240 eurot, floristieksami tasu aga tõusis 76 eurolt 250 eurole.

Suur hinnatõus

Nii suurt hinnatõusu teistel erialadel õnneks pole, kuna aga aasta-aastalt kasvab kutseeksamite ja eksaminandide arv, aga haridusministeeriumi eelarves on selleks juba kolm aastat sama summa, siis tekib probleeme teistelgi kutsekoolidel.

Postimehe lisa küsimustele vastates tõdes Toom siiski, et Räpina kool ei ole juhtunus süüdi – piirsummasid pole haridusministeerium varem kehtestanud, sest eelarverahast on alati jagunud. «Pigem võib ette heita ministeeriumile, aga ka kutseeksamisüsteemi ülesehitus pole õige,» lausus Toom.

Piirsummad kehtestas ministeerium kutseeksamitele alles aprillis, kui Räpinas oli esimest korda korraldatud maastikuehitaja eksam juba tehtud ning eelmise aasta eksamite põhjal tagantjärele määratud piirsumma, veidi üle 3000 euro, kuhjaga kulutatud.

Koolijuhi sõnul küsis ta ministeeriumilt juba talvel, nähes eksamihindade tohutut tõusu, kas raha eksamite eest tasumiseks ikka antakse. «Öeldi, et aiandusliit on kutseeksami eelarve kaitsnud ja seega tuleb see raha maksta, esitada tuleb kuluaruanded nagu tavaliselt,» meenutas Luiga talviseid jutte.

Eksami korraldamise lepivad aiandusliit ja kool küll omavahel kokku, eksamihinna kinnitamise juures kutsenõukogus on aga haridusministeeriumi esindaja.

Toom tunnistas, et ministeeriumi esindaja hääl jääb kutsenõukogudes üksikuks hääleks. Lisaks oli ministeeriumi eelarve juba paar kuud lukus, kui aiandusliidu uued eksamihinnad kehtima hakkasid. «Veidi väljapressimise moodi, kui riik ja kool lihtsalt fakti ette seatakse,» nentis Toom.

Luua kooli mured

Eelmisest aastast aiandusliidu tegevjuhina töötava Raimond Strastini sõnul ei katnud eelmine eksamihind isegi eksamikomisjoni sõidukulusid, rääkimata töötasust. «Need hinnad kehtisid neli-viis aastat,» põhjendas Strastin.

Luiga sõnul on kool huvitatud, et võimalikult paljud kutseeksami sooritaksid – ka selle tulemuste põhjal hinnatakse kutsekooli taset. Aedniku ja floristi kutseeksami sooritamisega saavad peaaegu kõik koolilõpetajad ka hakkama.

Keerulisem lugu on maastikuehitaja kutseeksamiga, mille Räpinas suutis talvel sooritada vaid kuus õpilast 45st.

Luua metsanduskooli õppeosakonna juhataja kt Raili Laas nimetas, et nende kooli ootavad Räpina mured ees sügisel, kui maastikuehitajad kooli lõpetama hakkavad. «Eelmisel sügisel olid veel vanad hinnad,» ütles Laas.

Tõsi, Laasi sõnul ei peaks ilmselt kõik keerulise, mitmekülgseid teadmisi ning kõva praktikat nõudva maastikuehituse eriala lõpetajad väga kallist – pärast kahekordset hinnatõusu 385 eurot – kutseeksamit kippuma tegema. «Möödunud aastal tegi vaid üks kahekümnest selle eksami meil ära,» nimetas Laas.

Ent mis Räpina aedniku- ja floristieriala tänavustest lõpetajatest siis saab? Toomi sõnul kohtub ta tuleval nädalal aiandusliiduga.

«On variant, et aiandusliit lükkab eksami edasi ning vahepeal vaadatakse hind üle või lükatakse uue hinna rakendamine edasi,» lausus ta.

«Tahaks, et rong meist nüüd mööda ei läheks ja saaksime oma kutseeksami ära teha,» soovis Räpinas viimast sessiooni lõpetav tulevane abiaednik Priit Hummel.

Tagasi üles