Juunis-juulis toimub kolm suuremahulist liitlaste õppust, mille korraldajaks on Eesti. Esialgsetel andmetel läheb see meile maksma ligi miljon eurot, millest liitlased hiljem siiski osa korvavad.
Kolm suurt liitlasvägede õppust läheb maksma ligi miljon eurot
1. juuni 2012, 20:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene kolmest suurest õppusest algab juba 4. juunil ja lõpeb 23. juunil. Baltopsi nime kandval õppusel osalevad Läänemere äärsete riikide laevad ning selle eesmärk on harjutada pataljoni lahingugrupi (1000 meest) suuruse üksuse varustuse, relvastuse ja tehnika Eestisse toomist ning lahingukorda seadmist ning vastuvõttu.
Lisaks harjutatakse kaitseliidu ja merejalaväe üksuste koostööd ja toimub üksteise väljaõpetamine.
«Meil on eelkõige küllaltki head parameedikud, aga veel rohkem, mida me suudame õpetada, on ikkagi survival ehk üleelamine – toimetulek vaenlase tagalas minimaalsete kasinate tingimustega väga raskel soo- ja metsamaastikul pikaajaliselt,» rääkis kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe. «Eestlastele on see emapiimaga kaasa antud.»
Ta lisas, et on riike, kus sõjamehele peab õpetama telgi püstitamist, lõkke tegemist, ulukite püüdmist metsast, kuid meil tulevad inimesed sellega toime.
«Toimetulek väga rasketes olukordades ja enda äraelatamine on see, mida me oskame õpetada,» lausus ta.
Lisaks Baltopsile alustab 11. juunil maaväeõppus Saber Strike, mis kestab 22. juunini. Selles osaleb üle 2000 sõduri Balti riikidest, USAst, Kanadast, Soomest, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Neist ligi 450, juhtstaap, asub Eestis. 1600 asub Lätis.
27. juunist kuni 2. juulini kestab liitlasvägede vastuvõtuõppus Baltic Host, mis on arvutipõhine staabiõppus. Sinna on kaasatud tsiviilametkonnad – politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, haiglad, raudtee, sadamad.
«Kolme õppuse läbiviimine tähendab Eestile seda, et on suur usaldus,» sõnas Hoppe. «Need õppused roteerusid Balti riikide vahel ja kunagi varem ei ole kolm korraga ühes riigis toimunud. See paneb meie planeerijate oskused kaalule.»
Hoppe lisas, et kaitseväe juhtstruktuurid ei ole suured, mistõttu on kolme õppuse ettevalmistamiseks tööd tehtud väga kõvasti.
«Stsenaariumid tehakse koostöös Balti riikidega, aga nende koostamisel on juhtroll Ameerikal, sest see on NATO kuldne printsiip, et see riik, kus on suurem sõjaline jõud, see ka disainib operatiivraamistiku ja stsenaariumid,» rääkis ta. «Olles NATO liige, on meil väga ühtemoodi reeglid ja see, mis ameeriklaste poolt tuleb, ei ole mingi üllatus ega midagi vastuvõetamatut.»
Kaitseväe andmetel läheb kolm õppust kokku maksma umbes 1 miljon eurot.
«Samas maksavad liitlased hiljem vastavalt rahvusvahelistele lepingutele tagasi oma üksuste kulud (näiteks toidule, kütusele, majutusele),» täpsustas kaitseväe pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling. «Seega tuleb lõplik summa väiksem.»