Riigikogu võttis täna üksmeelselt vastu jälitustegevuse regulatsiooni korrastava seaduse.
Parlament täpsustas jälitustegevuse regulatsiooni
6. juuni 2012, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
73 poolthäälega vastu võetud muudatustega täpsustatakse jälitustoimingutest teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli korda, piiratakse jälitustoimingute ringi ja näiteks sideettevõtetele tehtavaid omanikupäringuid ja kõneeristusi ei loeta enam jälitustoiminguteks. Ka täpsustatakse muudatustega jälitustoimingute tegemise aluseid ning kehtestatakse loetelu kuritegudest, mille puhul on jälitustoimingud võimalikud. Selliste kuriteokoosseisude hulk praegusega võrreldes väheneb.
Samuti muudab seadus jälitustoiminguteks loa andmise korda ning näeb ette, et ka edasilükkamatutel juhtudel peab jälitustoimingu tegemiseks loa andma kohus.
Muudatusele viitas riigikogus ka õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Marko Pomerants, kes rääkis võimalikust pealtkuulamishirmust ning kinnitas, et telefonide massilist pealtkuulamist ei toimu. Tema sõnul pole see seaduslik, selleks puudub vajadus ja ressurss. «Kindlasti olukord muutub paremaks, sest isikute põhiõigusi riivavateks jälitustoiminguteks annab alati loa kohus, sealhulgas ka pealtkuulamiseks,» lausus ta.
Lisaks luuakse 2015. aastal valitsuse määrusega jälitustoimingute infosüsteem, et korraldada paremini jälitusasutuste, prokuratuuri ja kohtute tööd ning pidada statistikat jälitustoimingute, jälitustoimingu taotluse ja lubade ning inimeste üle, kelle kohta jälitustoimingutega teavet kogutakse.
Seadusemuudatused on ajendatud õiguskantsler Indrek Tederi mullu mais tehtud ettepanekust muuta jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli korda.
Teder asus seisukohale, et praegu on seadused põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldavad teavitamise edasilükkamise tõttu jätta inimese jälitustoimingust üldse teavitamata.
Samuti leidis õiguskantsler toona, et tänavu 1. jaanuaril jõustuma pidanud kriminaalmenetluse seadustiku sätted on vastuolus põhiseadusest tuleneva riigi omavoli keeluga, õigusega menetlusele ja korraldusele, tõhusale õiguskaitsele rikkumise korral ning õigusega tutvuda riigiasutustes enda kohta hoitavate andmetega. Detsembris lükkas parlament muudatuste kehtimahakkamise aasta võrra edasi.