Kasvavad kommunaalkulud hoiavad korterite üldpinda madalal

, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korter
Korter Foto: Peeter Langovits

Müüdud korterite keskmine üldpind on pea 10 aastat püsinud poolesaja ruutmeetri piires, seda hoolimata vahepeale jäänud buumist ja sellele järgnenud majanduskriisist ning kasvavate kommunaalkulude tõttu jääb see samale tasemele veel pikaks ajaks, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Aastatel 2003-2012 müüdud kõigi korterite üldpind kogu Eestis on maa-ameti kvartaliandmetele tuginedes keskmiselt 52-54 ruutmeetrit. Enim ostetud suurusklassi korterite keskmine üldpind on vaadeldud perioodi jooksul olnud äärmiselt stabiilne – 47,6-47,8 ruutmeetrit.

Kogu Eestiga sarnast stabiilsust näitavad tegelikult kõik suuremad linnad, maakondadest rääkimata. Näiteks Tallinnas on müüdud korterite keskmine üldpind püsinud aastatel 2003-2012 vahemikus 53-55 ruutmeetrit, enimmüüdud korterite keskmine üldpind kogu riigiga sarnaselt 47 ruutmeetrit.

Tartus on müüdud korterite keskmine üldpind olnud enamasti 50-53 ruutmeetrit, kusjuures siin tuli lühiajaliselt välja kriisiaegne väiksemate korterite populaarsus, mistõttu keskmine üldpind kõikus 46-52 ruutmeetri vahel. Enimostetud korterite keskmine pind on siingi stabiilselt 47 ruutmeetrit.

Ida-Virumaa suuremates linnades on keskmine korteri üldpind vahemikus 46-48 ruutmeetrit, kusjuures buumi tippkvartalites tõusis näitaja 49-le, kriisiaastal kukkus aga 45-le ruutmeetrile. Kuna maakonna elamufondist moodustavad väikeste korteritega nn hruštšovkad märkimisväärse osa, siis on enimmüüdud korterite üldpinnad vahemikus 36-48 ruutmeetrit, mis hõlmavad nii kahe- kui kolmetoalisi kortereid.

Teistes suuremates linnades – Pärnus, Viljandis ja Rakveres kõigub müüdud korterite keskmine üldpind vahemikus 49-54 ruutmeetrit. Samas tuleb tõdeda, et mida väiksem korteriturg, seda suuremad on kvartalite lõikes ka tõusud ja langused.

Eesti rahvastikust elab korterites kaks kolmandikku, neist suurem osa nõukogude perioodil rajatud tüüpelamutes ning see paistab silma ka müüdud korterite keskmist üldpinda kajastavas statistikas.

Põhjus, miks buumiajal müüdud korterite keskmine üldpind märgatavalt ei kerkinud, peitub selles, et inimesed, kes otsustasid laenuraha paigutada suuremasse elamispinda, eelistasid eramuid, mida linnade ümbrusesse muudkui kerkis.

Nüüd, mil kommunaalkulud aina kasvavad, eelistatakse suurte elamispindade asemel jälle keskmise suurusega kortereid. Üha enam on neid inimesi, kes müüvad eramu, et kolida märksa rahakotisõbralikumasse keskmise suurusega korterisse. Samuti on sellised korterid populaarsed investeerimisobjektid, sest üüriturg on Eestis väga aktiivne.

Seetõttu jääb müüdud korteri keskmine üldpind ilmselt samale tasemele veel pikaks ajaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles