Tiit juhtis tähelepanu, et aastal 2010 oli Eesti loomulik iive 38 inimesega plussis, ent aasta hiljem suri juba enam kui 500 inimest enam, kui sündis. Sellise kõikumisega erineb Eesti oluliselt näiteks Prantsusmaast, kus laste sündimine on õnnestunud hoida stabiilsena.
«Prantsuse perepoliitikale on omane see, et ta on väga püsiv ja pidevalt arendatakse seda edasi. Ma arvan, et see Eesti sündimuse vähenemine võis olla tingitud sellest, et masu ajal võeti peredele ette nähtud toetustest midagi tagasi. Mitte, et ranitsatoetuse kadumine oleks kedagi takistanud sünnitamast, aga see saatis signaali ja selliseid signaale ei tohi saata,» soovitas rahvastikuteadlane.
«Rahvastik koondub jätkuvalt Tallinna ümbrusse ja tühjenevad mitte ainult äärealad, vaid ka Kesk-Eesti. See on koht, kus poliitikutel on tarvis mõelda, mida teha – nähtavasti ei ole Eesti äärealad elamiseks sobivad ja sealt ka lahkutakse,» ütles Tiit Isamaa ja Res Publica liidu korraldatud arutelul.
Professor tõi välja, et ainukesena on oma iibega plussis Harjumaa ja Tartumaa, hoopis kurb pilt avaneb aga Kesk-Eestis, kus Järvamaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa on oma elanikkonda palju kaotanud.
Tosina aasta taguse rahvaloendusega võrreldes on Eestis praegu 76 000 püsielanikku vähem, ligikaudu pooled neist loomuliku iibe ja pooled väljarände tõttu.