Lastevanemate liidu juht, füüsikaõpetaja ja lapsevanem Enn Kirsman ütles, et õppeveerandite kaotamine õpilaste kurnatust ei vähenda, vaid selleks tuleb muuta tervet õppekavade ideoloogiat.
Lastevanemate liit: veerandite kaotamine õpilaste kurnatust ei vähenda
15. juuni 2012, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me võime õppeaastat jagada poolaastateks, veeranditeks, viiendikeks või kolmandikeks (ka see on olnud!), kuid kuni ei toimu sisulist muudatust õppekavaideoloogias ja laste-õpetajate koormuses, ei muutu koolis suurt midagi,» kommenteeris Kirsman koolijuhtide plaani, et õppeveerandid võiks asendada ühtlase pikkusega õppeviiendikega.
Koolijuhtide väitel aitaks see õppekoormust põhikoolis ühtlasemalt jaotada. «See on tõsi, et kolmas veerand (jaanuar - aprill) on väga-väga pikk ning langeb aega, mil kõik inimesed tunnevad nö kevadväsimust. Leevendaks kindlasti üks lisavaheaeg, kuid see ei lahendaks probleemi miks lapsed ja õpetajad üleväsinud on,» leidis Kirsman.
«Tegevõpetajana julgen väita, et kui näiteks füüsika õppekavas sisalduvate faktide hulka vähendada poole võrra ning jättes tundide arvu samaks, saaksid lapsed võrreldes praegusega poole rohkem füüsikast aru - ehk siis efekt oleks neljakordne.»
Kirsmani sõnul on just õppekavade võimetus ajaga kaasas käia see, mis paneb õpilasi õppima tänapäeva maailma sobimatutel meetoditel.
«Tänapäeval, kus igasugune informatsioon on maksimaalselt kolme hiirekliki kaugusel, võiks õppimisel ja õpetamisel keskenduda mitte enam faktide omandamisele vaid nende kriitilisele analüüsimisele – kas see, mida ma vikipeediast loen, on ikka kooskõlas kogemuse ja üldtunnustatud teooriatega? Seega tuleks lastele õpetada kriitilist mõtlemist, mitte fakte,» leidis Kirsman, kelle sõnul on reaalainete õppekava suuremalt jaolt sama, mis veerand sajandit tagasi.
«Enne kui hakata vaheaegu ümber tõstma, õppeaastat pikendama või lühendama, tuleks revideerida õppekava,» ütles Kirsman. Tema sõnul võiksid seda teha mitte ainevaldkonna spetsialistid, vaid erinevate eluvaldkondade esindajad, sest viimastel ei teki õppekava kärpimisel tõrkeid.
«Erinevate eluvaldkondade tipptegijad aitaksid oma elukogemuse ja -tarkuse põhjal ainespetsialistid maa peale tagasi tuua, öeldes, et väga palju sellest, mida õppekava praegu sisaldab, on üleliigne ning edaspidises elus edukaks toimetulekuks absoluutselt mittevajalik.»