Raport: Eesti on inimkaubanduse allikas, transiitmaa ja sihtkoht

Oliver Kund
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimkaupleja Helsingi kohtus, keda süüdistati 15 eestlanna Soome viimises ja prostitutsioonile sundimises.
Inimkaupleja Helsingi kohtus, keda süüdistati 15 eestlanna Soome viimises ja prostitutsioonile sundimises. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi raport kiidab Eestit mullu inimkaubanduse vastases võitluses astutud sammude eest, kuid nimetab riiki endiselt sunnitöö ja seksikaubanduse allikaks, transiit- ja sihtmaaks, kus valitsus probleemiga piisavalt ei tegele.
 

Iga-aastane maailma riike käsitlev raport kohvipaksult ei ennusta. Mullu märtsis alanud vaatlusperioodi jooksul tuli erinevatel Eesti mittetulundusühingutel raporti andmetel aidata 56 inimkaubanduse ohvrit, kellest 39 olid naised ja 17 mehed. Neist 37 olid kannatanud seksikaubanduse tõttu ja 19 sunnitöö läbi.

Raport tuvastas, et Eesti naisi viidi seksikaubanduse eesmärgil Soome, Hollandisse, Suurbritanniasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Küprosele, Portugali, Iirimaale ja Itaaliasse. Töö pakkumise ettekäändel meelitati naisi välismaale ja sunniti seal dokumentidest ilma jäetuna võõramaalastega abielluma.

Seevastu Eesti mehed sattusid halbades elutingimustes ja lubatud palgast ilma jäetuna sunnitöö ohvriks Hispaanias, Rootsis, Norras ja Soomes.

Pilvitu ei ole olukord ka Eesti sees, kus mullu langesid sunnitöö ohvriks Ukraina kodanikud ja jätkuvalt on selles osas haavatavad Vene kodakondsusega Eesti residendid. Inimkaubanduse üheks võikamaks näiteks on aga mullu märtsis ilmsiks tulnud juhtum, kus mees pidas Tallinnas Lasnamäel aasta otsa orjana vaimupuudega naist ja müüs teda kui lapsprostituuti.

Raport märgib, et ohvrite arvu vaadates on riik olnud mannetu süüdlaste kohtu alla andmisel – 2011. aastal ei suudetud jõuda ühegi kurjategija süüdimõistmiseni, mitmed juhtumid lõpetati juba enne kohtusse andmist. Sageli keeldusid ohvrid politseiga suhtlemast ja kohtus tunnistamast, sest kartsid kurjategijate kättemaksu ega pidanud riigi kaitset piisavaks.

Päris edusammudeta aastane vaatlusperiood siiski polnud. Märtsis lisas riigikogu lõpuks karistusseadustikku inimkaubandust kriminaliseerivad sätted, mille tõttu pääses Eesti ainukese Euroopa riigi staatusest, kus inimkaubandust käsitlev seadus puudus.

Seda pidasid raporti koostajad niivõrd suureks sammuks, et paigutasid Eesti inimkaubanduse vaatlusnimekirja kuuluva riigi staatusest aste kõrgemale, teise järgu riikide hulka. Tegemist on maadega, mis ei täida veel täielikult Inimkaubanduse Ohvrite Kaitse Akti miinimumtingimusi, kuid pingutavad selle nimel. Selles seltskonnas on veel näiteks Läti, Šveits, Portugal, Türgi ja Kreeka.

Põhjamaade, Saksamaa ja isegi Poola tasemele jõudmiseks on Eestil veel pikk tee minna. Raport soovitab, et selleks tuleks värskeid inimkaubanduse vastaseid sätteid ka jõuliselt rakendama asuda - uurida, kohtu alla anda ja karistada inimkauplejaid. Võimalikud inimkaubanduse ohvriks sattujad tuleks püüda tuvastada juba enne, kui nendega midagi juhtuda jõuab. Koolitada tuleks riigiteenistujaid, kellel on inimkaubandusest seni kehvad teadmised.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles