Justiitsminister Rein Langist on saamas uus Maret Maripuu ja justiitsministeeriumit ootab ees samasugune krahh kui sotsiaalministeeriumi, väitis jurist ja rahvaliitlane Lauri Vitsut.
Lauri Vitsut: Langist on saamas uus Maripuu
1. märts 2009, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tundub, et kogu justiitsministeeriumi õigusloome taandub sellele, mis kiiks hommikul ministrile pähe lööb. Ja normitehnikutest ametnikud hakkavad kätt kõrva äärde lüües rahuldama ministri isiklikke ambitsioone,» kirjeldas ta aripaev.ee arvamusloos enda nägemust Langi ministeeriumis ja selle haldusalas toimuvast.
Kõige ilmekamaks näiteks võib tema sõnul pidada Viru maakohtu tööpiirkonnas valitsevat olukorda, kus kogu tööpiirkonnas tegeleb ainult üks kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetlustega, riigi õigusabi andmise otsustamise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste lahendamisega.
Väidetavalt on sellel kohtu vanemametnikul lahendada korraga üle 10 000 avalduse ja taotluse ning hetkel pidavat ta lahendama 2008. aasta veebruaris esitatud avaldusi ja taotlusi, kusjuures neist mõningad pidavat pärinema veel aastast 2006.
Vitsuti väite on olukord kogu riigi lõikes samasugune. «Väljakujunenud kriitilises majandusolukorras tuleks riigi õigusabi taotlusi lahendada viivitamatult, sest hiljem ei ole selle abiga enam midagi peale hakata,» leidis ta ja märkis, et praegu on välja kujunenud vastupidine olukord, kus avaldusi menetletakse kuude kaupa.
«Menetluskulude kindlaksmääramise otsuste venitamisega on tekkinud olukord, kus poole aasta pärast peale jõustunud otsust ei ole võlgnikult enam midagi võtta, või on ta likvideeritud, või alustatud pankrotimenetlust.»
Täna võib Vitsuti väitel selgelt välja öelda, et kohtunike korpus töötab inimvõimete piiril. «Ühel tsiviilasju lahendaval kohtunikul on nii palju tsiviilasju menetluses, et vabalt võib kasutada käibefraasi «ta ei jõua kogu oma elu jooksul nendes vaidlustes otsusteni».»
Kohtunike suur töökoormus on tema sõnul viinud olukorrani, kus kannatama on hakanud otsuste õiguslik kvaliteet, mis omakorda suurendab edasikaebamiste arvu ja tsiviilvaidluste hulka kohtusüsteemis üldse.
Ka riigilõivu määrade tõstmine ei ole Vitsuti jutu järgi olukorda lahendanud, pigem vastupidi.
«Tõstes riigilõivu määrasid, oleme teinud kohtumenetluse ettevõtjale põhjendamatult kulukaks.»
Kui riigi abi menetluskulude kandmisel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik taotleda, jäävad võlad sisse nõudmata ja ettevõtjal endal kohustused täitmata. «Nii tekibki ringvõlgnevus, kus kõik on kõigile võlgu ja vaidlusi lahendada pole võimalik, kuna raha lõivude maksmiseks puudub.»