Simmi juhtum toob kaitseministeeriumis suured ümberkorraldused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas, et Herman Simmi juhtumi tõttu kavatseb ministeerium lahutada julgeoleku volitatud esindaja ja julgeolekuosakonna juhi rollid; kogu osakonna tegevus kujundatakse ümber ja osakonda juhtima otsitakse keegi väljastpoolt ministeeriumi.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi juhtumi olulisim järeldus, et Simmi kui julgeolekuosakonna pikaajalise juhataja ja samas NSA (National Security Authority) kätte oli koondunud liigsel määral riigisaladust puudutavat informatsiooni ning kontroll tema tegevuse üle ei olnud piisavalt hajutatud.

«Oleme otsustanud edaspidi julgeolekuosakonna ja julgeoleku volitatud esindaja ametipostid lahku viia, selleks, et praktiline tegevus julgeoleku alal ministeeriumis ja järelevalve, sealhulgas ka NATO salajase teabe vahendamine, oleksid lahendatud. See on kõige olulisem põhimõtteline muudatus,» sõnas Aaviksoo.

Osakond ümberkujundamisele

Teiseks kujundatakse ümber ka kogu julgeolekuosakond. Kõik töötajad jätkavad ministri kinnitusel loodetavasti samas valdkonnas oma tegevust, ent muudetud ülesannetega, ülevaadatud ametijuhenditega või teistes riigistruktuurides.

«Arusaadavatel põhjustel, langetamata mingisugust kahtlust konkreetsetele inimestele, tuleb selline ümberkorraldus läbi viia värske pilguga ja eelnevalt vastavas struktuuris töötamise kogemust omamata. Ehk struktuuriüksuse juhtimine vajab uut verd,» sõnas Aaviksoo.

Tema sõnul on julgeolekuvaldkonna kompetentsi Eestis tõepoolest suhteliselt napilt, kuid uue juhi otsimiseks on siiski piisavalt asutusi, kust sellist inimest leida: «Eelkõige tulevad meelde kaitsepolitseiamet, teabeamet, aga põhimõtteliselt ka justiitsministeerium ja mõned teisedki riigiasutused, kes sellise valdkonnaga on kokku puutunud.»

Aaviksoo sõnul ei oleks avalik konkurss nende kohtade täitmiseks kõige otstarbekam.

Personaaliat ei kommenteeri

Kaitseminister rõhutas korduvalt, et osakonna ümberkujundamise põhjuseks on üldised kaalutlused ja tõlgendused personaalia tasemel on vastutustundetud ja põhjendamata.

«Ma kindlasti ei ole seda meelt, et kõik inimesed tuleks lahti lasta, vaid ilmselt muudetakse nende ametikohti. Osa ilmselt asub tööle ka kaitseministeeriumi allüksustes või teistes riigiasutustes. Teistest riigiasutustest jälle omakorda tuleb osa ümberkujundatavasse julgeolekuosakonda,» sõnas Aaviksoo.

Konkreetseid personaliotsuseid ei soovinud minister kommenteerida.

Kaitseministri sõnul on see seotud rahvusvaheliselt aktsepteeritud protseduuridega olemasolevate ja korrumpeerunud struktuuride ja suhete ümberkorraldamise eesmärgil.

Protseduurid rangemaks 

Veel tuleb kaitseministri sõnul üle vaadata julgeolekumeetmed ja protseduurireeglid, mis käsitlevad riigisaladusega kokku puutuvate inimeste ligipääsu. Võimalike infolekke riskide kahandamiseks on kaitseministeerium teinud pidevalt koostööd, konsulteerides ka NATO julgeolekukontori, Euroopa Liidu partnerite ja teiste liikmesriikidega.

«Kahju, mis Herman Simmi poolt on tekitatud, on suur, seda pole tekitatud mitte ainult Eesti riigile ja tema julgeolekule, vaid ka meie partneritele ja nende julgeolekutele, kuid see kahju on lõplik ja hallatav,» ütles Aaviksoo.

Nende järelduste tulemusel tehtud muudatuste elluviimisega tegelevad kaitseministeerium, kaitsevägi, teabeamet, siseministeerium, kaitsepolitseiamet, justiitsministeerium, välisministeerium ja teised riiklikud organisatsioonid. «Võin kinnitada, et selle tulemusel on juba praegu kehtivad reeglid ja protseduurid sellised, et nad annavad meile suurema kindlustunde kui veel pool aastat tagasi,» võttis kaitseminister kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles