Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondliku büroo eksperdid Hans Kluge ja Sarah Thomson leiavad, et Eestis tuleks enam tähelepanu pöörata haiglate efektiivsuse suurendamisele, tervishoidu raha juurde toomiseks soovitavad nad rakendada sotsiaalmaksu ka teistele sissetulekutele peale töötasu.
Euroopa tervisesüsteemide ja –poliitika vaatluskeskuse tervisepoliitika vanemteaduri Sarah Thomsoni hinnangul töötab Eesti tervishoiusüsteem võrreldes teiste Euroopa riikidega üpris hästi. Eriti kiitis ta Eesti tervisekindlustussüsteemi, mis pidas majanduskriisile hästi vastu. Tema hinnangul saaks aga rohkem ära teha, et tagada haiglate maksimaalset rakendamist. Samuti tuleb jätkata sellega, et tervishoius antaks põhiroll esmatasandi raviasutustele ehk perearstidele.
WHO Euroopa regionaalbüroo tervisesüsteemi ja rahvatervise divisjoni direktor Hans Kluge lisas, et oluline on koostöö haigla ja esmatasandi raviasutuste, aga ka sotsiaalhoolekandeasutuste vahel, sest elanikkond vananeb pidevalt ning seetõttu suureneb ka viimaste tähtsus. «Tervishoius ei saa seista üks-ühe vastu. Me peame vaatama eesmärgile ühise lähenemisega, alustades inimese tervise eest hoolitsemisega juba enne beebi sündi,» rääkis Kluge. Seega peavad käsikäes käima nii ennetus, haiguste ravi kui rehabilitatsioon.
«Rahvastiku vananemise aspekt pole olulisim osa tervishoiukulutustes,» ütles Kluge. «Palju olulisem faktor on uued tehnoloogiad. Seetõttu on väga oluline, et riikide valitsused töötaksid koos [rahvusvaheliste] organisatsioonidega välja juhised, millised kallid meditsiinilised tehnoloogiad on olulised igale konkreetsele riigile.»
WHO aruandes tehti Eestile ka ettepanek luua valitsusel tugev strateegia, millega hoitaks kontrolli all kallitesse meditsiinitehnikatesse tehtavaid kulutusi.
Thomson märkis samas, et vananemisel on samuti suur roll, kui tervishoiu rahastamisel tuginetakse ainult töötajate maksustamisele. «Tulevikus on töötajaid vähem, sest nad on kas liiga noored või vanad selleks, nii et ainult töötajate maksustamisele tuginedes võib tulevikus tekkida puudujääk. Sellepärast on meie üks sõnumeid, et Eesti peaks laiendama maksubaasi ja tooma tervishoidu ka teistest allikatest laekuvat raha,» sõnas ta.
«Näiteks on teil sotsiaalmaks, mida võiks rakendada ka teistele sissetulekutele, mitte ainult töötasule. Või võiks riigieelarvest teha vanemate elanike eest eraldisi tervisekindlustusfondi,» pakkus ta välja.
Kiired läbimõtlemata kärped
Kluge sõnul oli üks olulisemaid vigu, mida riigid majanduskriisi ajal tegid, et nad esimese reaktsioonina kiirustasid eelarvet kärpima, paraku mitte kõige ratsionaalsemalt. «Mitmes riigis nägime, et mindi kärpima kõige lihtsamatest kohtadest, mille puhul ei mõeldud võimalikele tagajärgedele. Näiteks asuti suurendama patsientide omaosalust ravis. Siin peab olema tasakaal, igaüks peab vastutama, aga mõningad kärped tabavad kõige valusamalt vaeseid inimesi.»
Targa planeerimisega saaks aga isegi eelarvekärbete korral saavutada tervishoius efektiivsust. «Kogu Euroopa regioonis on riikide tervishoiusüsteemides 20-40 protsendi ulatuses raiskamist. Seega tuleb tähelepanelikult otsida, kuidas seda vähendada ja efektiivsemalt majandada.»
Näiteks tõi Kluge võimaluse hoida kokku ravimitele minevaid kulusid. Riigid saaksid korraldada ühishankeid ravimiostudeks ja soodustada geneeriliste ravimite kasutamist. Oluliseks pidas ta ka viia läbi haiglate reform, sest haiglad on üpris spetsialiseerunud, kuid suudaksid teha palju enamat.
Kluge rõhutas, et tervishoiusüsteemi analüüsimise järel on väga oluline teha tulemused ka elanikkonnale avalikuks. «Seejärel tuleb alustada ka dialoogi partneritega – see pole küll lihtne ülesanne, kuid see on kõige olulisem, sest siis mõistavad ka inimesed muudatusi paremini,» ütles Kluge.
Tema sõnul ootavad inimesed tervishoiult üha enam ning vajavad ka selgust, kuidas asjad toimivad. «Kui uuringus küsiti inimestelt, kas nad oleksid nõus maksma rohkem, kui saaksid rohkem ja paremat arstiabi, siis enamik - küsitletud 35 riigist 30 elanikud vastasid «jah». Seega on see ühiskonna otsus.»
«Efektiivsete tervishoiustrateegiate puhul on väga oluline, et selle lähenemine oleks inimesekeskne. See tähendab, et tervishoiusüsteem peab baseeruma esmatasandi tervishoiul. Me teame, et haiglad söövad ära suure osa tervishoiurahast. Nad on küll väga olulised, kuid mitmes riigis on võetud suund, et paljusid teenuseid suudab elanikele pakkuda esmatasandi arstiabi,» kiitis Kluge heaks.
Teine oluline aspekt on rahvatervisele ehk haiguste vältimisele ja tervislike eluviiside populariseerimisele keskendumine. Haigused tekivad suitsetamisest, alkoholi tarbimisest, ebatervislikust toitumisest. «Seda ei saa tervishoiuministrid üksi lahendada, see peab olema kogu valitsuse lähenemine,» nentis WHO ekspert.
Dialoogi rahandusministrite ja tervishoiu eest vastutavate ministrite vahel püüti alustada Tallinnas sel nädalal toimunud kahepäevasel OECD ja WHO ühisel konverentsil. «Kui ma olen rahandusminister, tahan ma muidugi öelda tervishoiukulutustele «ei», sest ma tahan kulusid kärpida. Kui ma olen tervishoiuminister, tahan ma saada suuremat eelarvet või kui see pole võimalik, siis vähemalt saavutada valitsuses kokkulepe, et kokkuhoid saavutatakse mõistlike kärbete abil,» selgitas Kluge.