Soomes pannakse avalikule arutelule Läänemere põhja plaanitava Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude hinnangud, muu hulgas need, mis puudutavad teisi piirkonna riike, samas Venemaa otsuseid sellega mõjutada ei saa.
Soomlased saavad hinnata Nord Streami mõju keskkonnale
5. märts 2009, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ametnikel ei ole kohustust soomlaste seisukohtadega arvestada ning muu hulgas loobus suurriik kolmapäeval ka Läänemere seiret puudutavale koostööleppele alla kirjutamast, teatas
.
Läänemere riikide vahel sõlmitud Espoo leping näeb küll ette, et võimud peavad arvestama ka naabermaade arvamusega, kuid Venemaa pole sellega liitunud, mistõttu Moskval selline kohustus puudub.
Soome keskkonnaminister Paula Lehtomäki on sel teemal oma Vene kolleegi Juri Trutneviga kõnelnud, kuid tõdeb, et idanaaber lähtub selles küsimuses omaenda seadustest.
Trutnev on tema sõnul siiski lubanud, et Venemaa pürib suurema avatuse ja vastastikuse koostöö poole tähtsates keskkonnaküsimustes.
Soome lahe kaldal asuva Uusimaa keskkonnakeskuses pannakase uurimiseks välja umbes tuhat lehekülge materjale, mille tutvustamiseks korraldatakse avalikke nõupidamisi ka Helsingis, Turus, Mariehamnis ja Kotkas.
Nord Stream AG konsortsiumi kodulehel saab samuti tutvuda keskkonnamõjude hinnangute detailidega. Konsortsiumi teatel avalikustatakse piiriülene keskkonnaraport (nn Espoo raport) läbi Läänemere kulgema hakkavale gaasijuhtmele märtsi alguses üheksas keeles.
Läänemere põhja plaanitava gaasijuhtme teelt on juba leitud muu hulgas lõhkeaineid ja tundmatuid tünne kemikaalidega, samuti võib ohtlikke aineid liikvele minna põhjasetete puutumisel. Gaasitoru kavatsetakse paigutada umbes kaks meetrit põhjast kõrgemale.
Euroopa Liit on ette valmistamas oma Läänemere strateegiat, milles pannakse paika regiooni keskkonna-, majandus- ja mereohutuspõhimõtted. Strateegia saab ilmselt valmis järgmisel sügisel, kui Rootsi on ühenduse eesistujaks.
Soome on samas rõhutanud, et võimalikke probleeme ei saa lahendada Venemaa osaluseta ning suurt idanaabrit tuleks veenda lepingute mõlemapoolses kasulikkuses.