Eile tulid Kirde kaitseringkonda aega teenima üle 450 noormehe ja kaks neidu, kes järgmised üksteist kuud omandavad eri ameteid ja oskusi, et vajadusel, relv käes, kodumaad kaitsta.
Sõjaväes saab nalja ja tuttavaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne lõunat hakkasid Tapa linnakusse saabuma bussid üle Eesti – nii Tartust ja Jõgevalt kui ka Tallinnast ja Rakverest –, peal tsiviilinimesed, kutsealused, kellest õhtuks said Eesti kaitseväe ajateenijad.
Tapal oli värsketel sõduritel võimalik valida kolme väeosa – õhutõrje-, suurtüki- ning pioneeripataljon – vahel. Kuigi paljud langetasid tähtsa otsuse kohapeal, oli ka neid, kes, usaldades oma sõprade kogemust, otsustasid juba enne neid läbi käidud teed minna.
“Tuttavad, kellel on ajateenistus läbitud, soovitasid mul pioneeripataljoni minna, seal saab palju lõhkamispraktikat, mis tõotab päris huvitav olla,” rääkis Tapalt pärit Nikita Paltšonok.
Ka Laekvere valla noormees Ragnar Koulen otsustas pioneeride kasuks.
“Ma ootan ajateenistusest palju füüsilist koormust ja rohkesti trenni – tsiviilis on raske ennast motiveerida, siin on rohkem aega, vähem kõrvalisi asju ja ahvatlusi,” rääkis Ragnar Koulen.
Kuigi ajateenistuse läbimine on iga noore terve Eesti mehe kohustus, on tulevane õhutõrjuja, Harjumaalt Tapale tulnud Joonas Annus veendunud, et tegemist on auväärse võimalusega. “Igal mehel peab olema kohusetunne. Ja minu kohusetunne ütleb, et vajadusel tuleb kaitsta seda, mis mulle on kallis ja tähtis – oma riiki, kodu, perekonda. Ajateenistus annab parima võimaluse selleks oskusi omandada,” kõneles ta.
Rakverlane Martin Tamm on samal arvamusel. Noormees on kindel, et järgmisest 11 kuust, mis ta ajateenistuses veedab, on palju kasu nii talle endale kui ka Eesti riigile.
“Mul on kolm peamist eesmärki: trenni teha, võtta kehakaalus juurde ning saada seersandiks. Et matemaatika ja füüsika on olnud minu lemmikained nii koolis kui ka kõrgkoolis, sooviksin minna suurtükiväepataljoni ning tegeleda näiteks koordinaatide arvutamisega,” rääkis ta ja lisas, et ajateenistuses saab inimene teada, milleks ta võimeline on.
Paar nädalat enne Tapale tulekut pani Tamm enda võimed proovile, joostes Rakverest Võsule. “Aega läks 3 tundi ja 40 minutit, oli raske, aga sain hakkama. Kindlasti saan ka siin hakkama,” sõnas ta.
Rakverest pärit Rene Ronimois on vastne koolilõpetaja. Eile pärast lõunat ei olnud ta veel otsustanud, millise pataljoni spetsiifika talle kõige paremini sobiks.
“Tuleb mis tuleb. Ma tean, et kaitseväes kehtib väga range kord, kuid tean ka seda, et nalja ja häid tuttavaid saab siin ka.”
Kirde kaitseringkonna väljaõppejaoskonna ülema kohusetäitja major Marek Koitla sõnul on uutel ajateenijatel ees üksteist tegevust täis kuud.
“Järgmised kümme nädalat on noorsõdurite jaoks ehk kõige pingelisemad ja keerulisemad – tuleb harjuda nii kaitseväe korraga kui ka sellega, et tegutsema peab meeskonna koosseisus,” kõneles Koita.
“Kuid kindlasti on see aeg ka huvitav ja põnev. Näiteks saab lasta automaadist ning õppida, kuidas metsas toime tulla,” lisas ta.
Pärast kümme nädalat kestva sõduri baaskursuse lõppu tõotavad ajateenijad riigile truudust ja lähevad oma esimesele puhkusele.