Kitsikus üüriturul on muutunud nii suureks, et maakleritel on korterisoovijatest nimekiri ja kinnisvaraportaalidesse üksikud pakkumisse tulnud üürikorterid ei jõuagi.
Üüribuum tühjendas kinnisvaraportaalid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raplamaa noormees Rauno Vahtre asus juunis tööle aknatehasesse Viking Window ja on Paidesse üürikorterit otsinud juba kuu aega. Kinnisvaralehekülgedel pakkumisi ei leidu, tema üürisoovi kuulutustele pole keegi vastanud ja kui ta on ise helistanud ajalehes ilmunud kuulutuste peale, on ta alati napilt hiljaks jäänud.
Praegu elab Vahtre ajutisel pinnal Karja tänaval ühetoalises korteris. «Esimesel võimalusel tahaks selle ümber vahetada, korter on väga kehvas seisus ja üür on saja euro ringis, kommunaalid lisaks,» ütles ta.
Land Kinnisvara maakler-hindaja Kairi Gansen tunnistas, et jant üürikorterite ümber on kestnud juba pool aastat. «Kliendid lausa riidlevad,» nentis ta.
Gansen ei usu, et enne talve olukord üüriturul lahedamaks läheks. «Noored tahavad omaette kolida, paljud ei saa laenu ja peavad üürima, lisaks on hooajatöölisi, peamiselt ehitajaid, õpilased juba suruvad peale, emad helistavad pidevalt,» selgitas ta.
Nii juhtubki, et kui mõne üürikorteri reklaam peaks ka kinnisvaraportaali jõudma, on esimese tunni jooksul üüriline olemas. Enamik kuulutusi portaalidesse ei jõuagi. «Mul on tekkinud juba andmebaas tahtjatest, kellele annan teabe otse edasi,» ütles Gansen.
Sama teeb ka Arco Vara maakler-hindaja Lea Kerma, kel on praegu kirjas kaheksa korterisoovija kontaktid. «Päris letialuseks kaubaks ma üürikorterit ei nimetaks, aga kui mul on tahtja olemas, mõni mu endine klient, kellega olen varem seotud olnud, ja korter tuleb pakkumisse, siis miks ma peaksin seda veel reklaamima?» arutles ta.
Samas pole eriti lootust ka nn tutvuste kaudu üüripinda leida: eelmisel kuul leidis Kerma korteri vaid ühele oma nimekirjas olnuist.
Selline kitsikus on kergitanud tuntavalt ka üürihindu. «Hinnad hakkavad juba lakke jõudma: kui pool aastat tagasi küsiti kahetoalise korteri eest 75 eurot, siis praegu ei tule alla saja kõne allagi,» selgitas ta. «Imehindasid on hakatud küsima, näiteks korter seisab, müüdud ei saa, pakkusin siis kliendile, et võtaks üürilise, aga summa, mida küsiti, oli 250 eurot kuus! Sellist maksjat meil pole.»
Kõige raskemaks teeb praegune olukord Kerma arvates noorte perede elu, sest lisaks sellele, et tööd on raske leida, pole nüüd kuskil ka elada. «Enamik noori tahab korterit just üürida, mitte osta, sest nad kas ei taha laenukoormust või polegi neil võimalik laenu saada,» arvas ta.
Kerma ei usu, et poole aastaga üüriturul midagi muutuks, kuid hinnad võivad veelgi tõusta. «Iga päev helistatakse ja küsitakse. Ma ei tahaks küll ära sõnuda, aga on tunne, et selline kitsikus kergitab hinda veelgi,» ütles ta.
Olukord teeb rõõmu vaid vabade korterite omanikele, kes ei pea üürilise otsimiseks ei aega ega raha kulutama. Paidelane Joel kuulutas 3. juuli Järva Teatajas, et annab Paide kesklinnas üürile ühetoalise korteri. Juba varahommikul hakati kuulutuse peale helistama. «Küsijaid oli tohutult, leidsin kohe üürilise – vanema inimese,» sõnas ta. Üürisummaks lepiti kokku 65 eurot. Joel tunnistas, et talle jäi helistajatest mulje, et hinnas polnud üldse küsimus, sest ühetoaline üürikorter on lihtsalt nii kuum kaup.
Kommentaar:
Peep Sooman
Pindi Kinnisvara turundusvaldkonna juht
Üüriturg hakkas Tallinnas kokku kuivama aasta tagasi, nüüd on see jõudnud ka kõikidesse väikelinnadesse. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks ei tahtnud või ei saanud väga paljud pärast kriisi eluasemelaenu võtta, ebakindlus oli suur ja pigem elati mitme perega ühe katuse all. Kui majandusseis paranes, hakati otsima uut eluaset ja paljud otsustasid elada üüripinnal. Inimesed avastasid, et elul pole midagi viga ka siis, kui kodu endale ei kuulu.
Teiseks on praegu oma elu alustamas need, kes sündisid aastatel 1989–1991, mil iive oli väga kõrge. Paljud neist ei saa eluasemelaenu, paljud ei tahagi: on ju üürileping vaid aastaks, aga laenuleping 30 aastaks.
Praegu on aga üürimaksed kasvanud suuremaks kui laenumaksed, samas on kinnisvara hinnatase päris soodne, seepärast usun, et inimesed hakkavad üüriturult tasapisi ära valguma ja aasta pärast on üüribuum Tallinnas unustatud. Väikelinnades kestab korterite nappus kindlasti veel aastakese.