Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) esitas põllumajandusministeeriumile loomakaitseseaduse muutmiseks mitmeid ettepanekuid. Näiteks soovitab ELL keelata metsloomade kasutamise tsirkuses, keelata karusnahakasvandused ning kiibistada kõik koerad ja kassid.
«Praktika on näidanud, et mikrokiip on ainus märgistamise vahend, mida ei ole kerge looma kehalt eemaldada ning mille andmete sidumisel üleriigilise ühtse elektroonilise registriga on võimalik kiirelt ja väheste kuludega leida looma omanik,» leiab liit. «Looma kiirel tuvastamisel ning omanikule üleandmisel vähenevad ka looma omanikul kulud, mis tekivad looma pidamisel varjupaigas.»
ELL toob välja, et kiibistamine on kohustuslik märgistamise viis alates 2008. aasta 1. jaanuarist ka Lätis.
«Kokkuvõtvalt aitavad nii loomade märgistamise nõue kui registri loomine koos looma leidmisest ja kadumisest teavitamisega tagada pikemas perspektiivis hulkuvate loomade arvukuse vähenemise, kohalike omavalitsuste kulude vähenemise ning loomapidajate vastutuse suurenemise,» leiab liit.
Oluliste keelavate muudatustena on ELL eelnõus märkinud metsloomade tsirkustes kasutamise keelamise ning loomapidamise keelustamise karusnaha tootmise ja turustamise eesmärgil.
«Mitmete uuringute põhjal võib järeldada, et metsloomade tsirkuses kasutamise keelamine on põhjendatud, kuivõrd see põhjustab loomadele tõsiseid füüsilisi ja vaimseid kannatusi,» leiab liit. «Metsloomade instinktid on täielikult suunatud elule vabas looduses, mistõttu treenimine tsirkusenumbrite esitamiseks ja muude trikkide tegemiseks on loomadele oma olemuselt loomuvastane ja stressi põhjustav.»
Treenimise tulemuslikkuse tagamiseks kasutatakse loomakaitsjate väitel loomade instinktide vastase käitumise kujundamiseks pahatihti loomadele valu ja vaimseid kannatusi tekitavaid võtteid ning rändtsirkuste puhul on loomade kannatused veel suuremad – väikesed puurid, minimaalne liikumisvõimalus, pidev liikvelolek.
Karusnahakasvanduste keelustamise eesmärk olevat karusloomade kaitse ja heaolu tagamine.
«Karusloomade pidamine puurides ja nende tapmine naha saamiseks ei vasta ka tänapäeva eetilistele tõekspidamistele,» leiavad loomakaitsjad. «Mitmed Euroopa riigid on juba vastava keelu sisse seadnud või sätestanud karusloomade pidamiseks nõuded, mille tagajärjel karusloomakasvandused on lõpetanud oma tegevuse ärilise huvi kadumise tõttu.»
Karusloomakasvanduste kahjulik mõju loomadele avalduvat eelkõige loomadele tekkivate kannatuste ning loomade heaolu probleemide näol. Nendeks on üleasustatus ja vangistus, suurem haiguste ja parasiitide risk, täiustamata keskkond, loomade kõrge suremus, ebainimlikud hukkamismeetodid.