Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kodakondsuseta inimesed on Eesti riigiga kõige rahulolematumad

Eesti pass. Illustratiivne foto. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kevadel narvalaste seas läbiviidud küsitlus näitas, et kõige rahulolematumad Eesti demokraatia, riigikorra ning institutsioonidega on kodakondsuseta isikud, neile järgnesid Vene passi omanikud, Eesti kodanikest Narva elanikud on riigiga rohkem rahul.

Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureus Margus Gering kaitses lõputöö, mis uuris Narva näitel Venemaa kaasmaalaste poliitika mõju ulatust. Selle käigus uuris ta ka Narva elanike rahulolu Eesti riigikorra, demokraatia ning riiklike institutsioonidega. Kahe ja poole nädala jooksul vastas kevadel venekeelsele veebiankeedile 160 eri vanuses, haridustaseme ning kodakondsusega inimese. Rahulolematuse tase kolme faktori põhjal (riigikord, demokraatia ja usaldus riigi vastu) oli kõrge eelkõige määratlemata kodakondsusega isikute ning Venemaa Föderatsiooni kodanike seas.

Küsimustikus oli palutud anda hinnanguid praegusele riigikorrale. Vastajatel oli võimalus paigutada Eesti Vabariigis kehtiv kord viiepallilisele skaalale, kus «üks» tähendas, et riigis on tugev kord ja piirab inimeste tegevusvabadust ning «viis» tähendas, et riik kaitseb ja soodustab tegevusvabadust.

43 protsenti vastanutest hindas praegust riigikorda üldiselt piiravaks, 38 protsenti keskmiselt piiratud või keskmiselt vabaks ning 19 protsenti vastanutest pidas riigikorda üldiselt vabaks.

Kõige madalama hinnangu Eestis kehtivatele vabadustele andsid kodakondsuseta isikud, peaaegu veerand neist arvasid, et Eestis kehtiv kord piirab inimeste tegevusvabadust. Sünnijärgsetest Eesti kodanikest arvas sama 15 protsenti, naturalisatsiooni korras Eesti passi saanutest toetas seda seisukohta üheksa protsenti ning Vene kodanikest iga kahekümnes.

Narva elanike rahulolu Eestis toimiva demokraatiaga on samuti suhteliselt madal. Veidi alla poole ehk 48 protsenti vastanutest olid sellega kas pigem mitte rahul või üldse mitte rahul. Keskmiselt rahul oli umbes kolmandik ehk 34 protsenti küsitletutest ning vaid 18 protsenti oli demokraatia toimimisega üldiselt rahul või väga rahul. Siin tuli selgelt välja vahe Eesti kodanike ja teiste narvalaste vahel. Sünnijärgsetest kodanikest oli Eesti demokraatiaga rahul 40 protsenti ning naturalisatsiooni korras Eesti passi saanutest arvas sama 47 protsenti. Seevastu 59 protsenti kodakondsuseta isikutest ning 56 protsenti Vene passi omanikest polnud demokraatia toimimisega rahul. 

Usaldus erinevate institutsioonide vastu jäi samuti suhteliselt madalaks, kõige madalamalt on usaldatud Riigikogu, poliitikud, erakonnad - nende kõigi keskmine usaldus viie-pallisel skaalal oli alla kahe. Võrdlemisi kõrgema tulemusega eelmiste institutsiooniga oli usaldatud Eesti politseid, Eesti õigussüsteemi, Euroopa Liitu ja NATO-t, nende keskmised tulemused jäid kahe ja kolme vahele. Samas on ka Eurobaromeetri institutsioonide usaldusküsitluses Eestis kõige populaarsemad erinevad riigiametid ning kõige madalam on erakondade, poliitikute ja parlamendi usaldus, nii et siin erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel väikesed.

Tagasi üles
Back