Vihmad põllumehi ei heidutanud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingu Estonia juhatuse liige Andrus Lund kiidab ilusat rukist ja loodab, et selle koristusajaks on vihmased ilmad läbi saanud.
Osaühingu Estonia juhatuse liige Andrus Lund kiidab ilusat rukist ja loodab, et selle koristusajaks on vihmased ilmad läbi saanud. Foto: Andrus Kopliste / Järva Teataja

Lääne-Eestis on tihedad ja tugevad sajuhood rohkem kui kümnendiku teravilja- ja rapsipõldudest hävitanud, Järvamaa põllumees ilmale veel etteheiteid ei tee ja loodab kuiva koristusaega.

Osaühingu Estonia rukkipõllul on vili mehekõrgune. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Lund ütleb, et nädalakese võiks nende pärast veelgi sadada, aga augusti keskel, kuhu tänavu viljakoristuse algusaeg lükkub, peab kuiva pidama. «Rukis lihtsalt peab toiduviljaks minema, muidu mõtle pärast, mis sellega teha,» arutleb ta.
Rukki all on Estonias 580 hektarit maad, vilja ja rapsi kasvab kokku ligi 5000 hektaril.
Ka Estonia juhatuse esimehel Ain Aasal pole ilmale midagi ette heita. «Jahedus on viljale hea, vili on tänavu väga ilus,» kinnitas ta. Küsimus, kas põllud annavad lootust rekordsaagiks, paneb Aasa muhelema. «Ootame ära, kui vili salves on, aga jah, viljad on ilusad,» sõnas ta.
Eelmisel aastal samal ajal käis viljakoristus juba täie hooga, praegu on viljapead alles rohelised. Et koristusaeg on hilisem, tuleb saak kiiresti kätte saada ja siis enam sadada ei tohi. «Uurisin just ilmaprognoose, need on natuke paranenud, nii et praegu veel ette ei muretse,» ütles Aasa.
Et juulikuu sajud olid rohukasvule head, on eriti hästi läinud silotegu: esimese niite järel on Estonias kõvasti üle poole silost tehtud, ka heina niideti piisavalt.
Peetri Põllus ja Piimas oli eelmise nädala lõpus heinast niidetud pisut üle poole, aga ettevõtte juhi Priit Süüdeni sõnul pole see suur õnnetus, sest silo saab tänavu rohkem teha.
Teravilja ja rapsiga, mille all on ettevõttes ligi 1400 hektarit maad, on tema hinnangul aga tänavu lood keerulisemad. «Eelmisel aastal hakkasime 18. juulil varast otra võtma, tänavu on kõik hilisem ja mida aeg edasi, seda lühemaks jääb päev ja seda kastemärjemad on hommikud ja õhtud,» selgitas ta.
Süüden tunnistas, et tal ei lähe meelest 2008. aasta sügis, kui rapsi koristati veel novembri algul, terve sügise kallas vihma ja kombainid olid pori sees kinni. Isegi kui ilm nii hulluks ei lähe, siis märja vilja kuivatamine toob suure küttekülu kaasa ikkagi.
«Eks need neli aastaaega ole meie kõige suuremad omanikud – neist sõltub kõik,» tõdes Süüden naljaga pooleks.
Kartulikasvatajad paistavad jaheda ja vihmase suvega rahul olevat. Väätsal tegutseva osaühingu Osa ja Tervik juht Margo Heinmaa ütles, et ilmale pole midagi ette heita. «Kartulile ei tee see vihm midagi, mugula moodustamine alles käib,» ütles ta. Heinmaa hinnangul oleks soe ja vihmane suvi veel halvem, sest siis kipuks kartulit kimbutama lehemädanik.
Varase kartuli võtmisega tegi Osa ja Tervik nädalavahetusel algust. Selle mugulad väga suured pole, aga põhjuseks on Heinmaa sõnul mitte vilets suvi, vaid jahe kevad.
Madalamates kohtades on liigvesi kohati siiski põldudel liiga teinud. Kirnas kartulit ja köögivilja kasvatava Jõeääre talu peremees Urmas Laks ütles, et kapsas on kohati kängu jäänud ja punakaks tõmbunud. «Vesi on mulla viljakuse, selle väetise, mis sai pandud, minema uhunud,» selgitas ta. «Sealt saaki ei saa, need taimed on hukule määratud.»
Lisaks kipuvad avamaakurgil lehed hallitama ja kurgid mädanema. Maa harimine ja puhtana hoidmine on Laksi sõnul tänavu täitsa tühi töö. «Kitkutud umbrohi ei jõua ära kuivada ja läheb uuesti kasvama,» kurtis ta.
Õnneks on talu kartulimaa kõrgema koha peal ja ilm on püsinud jahedana. «Kui on niiske ja läheb soojaks, on kohe lehemädaniku oht,» selgitas Laks. Kui suvesoe peaks lõpuks saabuma, tuleb hakata tõrjet tegema. «Parem on tõrjuda, kui sügisel mitte midagi saada,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles