Isiku vahistamiseks peavad tõendid olema varasemast täpsemad

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Nõue vahistamismääruses väga põhjalikult tõendeid lahata, millele kahtlustataval muidu nii varajases menetlusfaasis juurdepääsu ei oleks, võib juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul teoreetiliselt avaldada edasisele tõendite kogumisele pärssivat mõju.

Eesti Ekspress kirjutas sahinate rubriigis, et hiljutine riigikohtu lahend muutis vahistamise senisest märksa keerulisemaks – kui varem piisas inimese vahi alla võtmisest prokuratuuri kahtlusest, siis nüüd tuleb kohtule esitada tõendid, mis kinnitavad kahtlustatava seotust kuriteoga, mistõttu olevat mõnes Eesti piirkonnas vahistamiste arv viimastel kuudel drastiliselt vähenenud.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp rääkis Postimehele, et ajaleht viitas ilmselt riigikohtu 12. aprilli otsusele, mis käsitles tõepoolest põhjalikult nõudeid vahistamismäärusele.

«Nimetatud lahend ei öelnud iseenesest midagi uut kohtule tõendite esitamise kohta – seda on prokuratuur ikka tegema pidanud, kuna see nähtub selgelt juba näiteks riigikohtu varasemast, 20.05.2008 lahendist,» selgitas ta.

Sepa sõnul ei ole alust arvata, et praeguse kriminaalmenetlusseadustiku kehtivuse ajal oleks kohtud teinud vahistamisotsuseid üksnes prokuröri kuriteokahtluse alusel, vaid seda on alati pidanud põhistama toimikumaterjalidega.

«Kokkuvõtlikult võib öelda, et kevadine kohtulahend ei öelnud midagi uut prokuröri tegevuse kohta vahistamismenetluses, vaid andis täiendavaid juhiseid kohtutele,» sõnas riigiprokurör. «Tõde, et seaduslikuks saab isiku vahistamist lugeda üksnes juhul, kui eksisteerib üheselt ja selgelt põhjendatud kuriteokahtlus ning vahistamisalus, on riigikohus rõhutanud juba mitmetes varasemates lahendites ja prokuratuur jagab seda seisukohta kõhklemata.»

Riigikohtu otsus muutis tema sõnul olukorda ehk vaid selles küsimuses, kui põhjalikult kohus oma lahendis peab konkreetseid tõendeid kajastama.

Nimelt on otsuses öeldud: «Kuriteokahtluse olemasolu nõuetekohaseks põhistamiseks ei piisa sellest, kui kohus vaid loetleb kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, mis tema arvates kuriteokahtlust kinnitavad. Kohtul tuleb osutada nendes tõendites sisalduvale konkreetsele teabele, mis kohtu hinnangul viitab võimalusele, et vahistamistaotluses nimetatud isik võib olla kuriteo täideviijaks või sellest osavõtjaks. Kohus peab tõenditest tehtud järeldust kuriteokahtluse olemasolu või puudumise kohta ka põhistama, ehkki seda mitte samavõrd põhjalikult nagu kohtuotsuses isiku süüküsimust lahendades.»

See, kui vahistamismääruses on väga põhjalikult lahatud tõendeid, millele kahtlustataval muidu nii varajases ja delikaatses menetlusfaasis juurdepääsu ei oleks, võib Sepa sõnul teoorias tõepoolest avaldada edasisele tõendite kogumisele veidi pärssivat mõju.

«Ka tuleks silmas pidada, et tõendite liiga detailse avaldamisega ei satuks riski alla olemasolevate tõendiallikate ohutus,» lausus Sepp. «Need on küsimused, mida Riigikohtu 12. aprilli lahendit praktikas rakendades tuleks silmas pidada ja mis võivad menetlejaid sundida senisest suuremale ettevaatlikkusele.»

Sepa sõnul on vahistatute üldarv tõesti vähenenud, kuid ei ole mingit alust arvata, et see on seotud eelnimetatud riigikohtu lahendiga.

«Kuna kuritegude üldine arv on samuti vähenenud, on loogiline, et ka vahistatute arv väheneb. Lisaks on vähenemisele palju kaasa aidanud kohtute kiirem töö lahendite jõustumisel,» lausus Sepp.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas võib tema sõnul olla vähenemine seotud konkreetselt poevarguste arvu vähenemisega, kuid täpsemate põhjuste nimetamine eeldaks põhjalikumat analüüsi.

«Täna on vahi all ligikaudu 800 isikut ja, arvestades meie väikest rahvaarvu, on seda palju. Seega ei ole vahistatute vähenemine kindlasti negatiivne tendents,» rääkis Sepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles