Rootsis elava väliseestlase Peeter Umblia sõnul on Viljandi folk üks Eesti riigi nurgakividest, kuna aitab säilitada kultuuri ja pärimust ning seda populariseerida.
Väliseestlane folgist: see on nagu narkootikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti rahvaarvu kohta on 20 000 festivalikülastajat väga suur arv,» ütles Umblia festivali ajal Postimehele. Ta peab ühtmoodi oluliseks pärimuskultuuri hoidmist ja säilitamist selle algsel, autentsel kujul, kui ka uuendamist ja tänapäevaseks muutmist.
Umblia sõnul on mõlemad pärimuskultuuri vormid vajalikud, kuna aitavad traditsioone alles hoida. «Eesti noorem põlvkond oskab vana rahvakultuuri viia moodsasse kultuurimaailma,» kiidab Umblia. Eriti avaldas talle muljet ansambel Paabel ja setumuusikat viljelev Zetod.
Mehe sõnul andis neli päeva kestnud festival talle palju energiat ja häid emotsioone. Kõige enam nautis väliseestlane, et festivali külastajad lähevad meeleoluga kaasa, pidutsevad, tantsivad ja tunnevad elust mõnu. Vähemalt need neli päeva Viljandis, olgu muidu, mis on.
«Festival on mulle mõjunud nagu narkootikumid narkomaanile. Ma ei taha, et see lõppeks,» ütleb Umblia. Kui see oleks tema võimuses, teeks Umblia ettepaneku, et festival kestaks kümme päeva. «Ma ei tea, kas festival muutuks seeläbi paremaks või halvemaks, aga tahaksin kauem nautida seda õhkkonda, mis folgiga kaasas käib.»