«Toimib ainult minu hullul fanatismil, ega muidu Rakveres kino poleks,» iseloomustab Merili Räitsak enda juhitava Rakvere Teartikino olukorda.
Rakvere Teatrikino juht: saab hakkama küll, aga võiks parem olla
Rakvere Teatrikino on paremal järjel kui paljud väikekinod, kuid kiita nende olukord Räitsaku sõnul ei ole: «Saab hakkama küll, aga võiks paremini olla. Kuna kinol ei ole oma ruume, vaid peab neid jagama teatriga, on meie võimalused piiratud.»
Kino näeb Rakveres siis, kui teatrit parasjagu ei toimu. Suvel, kui teater kinni, toimuvad seansid viis korda nädalas. Räitsaku hinnangul jaguks Rakveres publikut kinno aastaringselt sama palju.
Ruumipuudusel ei ole viis seanssi nädalas võimalik, mistõttu sügisest kevadeni näidatakse filme kaks-kolm korda nädalas, uute teatrietenduste välja tulemise aegu võib aga ka paarinädalane paus sisse tulla.
«Ma ikkagi püüan kogu aeg seda järjepidavust hoida, tänu sellele pole vaatajal kinos käimise harjumus ära kadunud,» räägib Räitsak. Suur tuluartikkel väikekino pidamine tema sõnul ei ole: «Kui meeldib, siis teed, igasuguste võimaluste ja vahenditega.»
Paljudes väikestes kohtades raugeb Räitsaku sõnul kinotegijate entusiasm pärast esimesi tagasilööke. «Kui linna toetust ei ole, on väikestel kinokohtadel ikka väga raske eksisteerida,» räägib Teatrikino juht.
«Mitmed kinotegijad on alustanud suure entusiasmiga, aga siis ind raugeb ja kaob vaikselt ära. Ei ole järjepidevust,» kurdab Räitsak. Peamiselt jääb kino pidamine tema sõnul raha ja tehnika puudumise taha.