Ehkki energiasäästlikkus on eluruumidega kauplemisel üha kõvem argument, on B-energiaklassi maja valmimine esialgu veel kaunis harv sündmus. Eriti käib see väikeelamute kohta.
Ülenurme vallas valmib eeskujulik säästumaja
2. august 2012, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu külje all Õssu külas, kust Märja asula on kiviga visata, valmib umbes kuu aja pärast ridamaja, mis võib oma tagasihoidliku energiatarbega teha kadedaks isegi seda ehitava LK Vara esindaja Silver Soo.
«Minu sajaruutmeetrise eramaja aastane gaasi- ja elektrikulu tuleb umbes 2400 eurot, siin peaks sama suure korteri aastane energiatarve jääma 800 euro kanti,» kõrvutas Soo.
Ponnistus tasub ära
Enamik Eesti vastseid elamispindu teenib A-st G-ni ulatuva energiamärgiste klassifikatsiooni järgi välja C-märgise. Silver Soo sõnul arvestas ka LK Vara esialgu C-märgisega, kuid projekteerimise käigus selgus, et B-märgise saamiseks tuleb vaid kaunis vähe ponnistada ja lisakulu teha.
«Müstikat siin pole, maja tuleb soojustusega natuke paksemaks venitada,» nentis Silver Soo. Ta on kindel, et 5–10 protsendi suurune ehituskulu kasv õigustab Õssu ridamaja korterite 1200-eurost ruutmeetrihinda.
Üldiselt algavad uute elamispindade hinnad 1000–1100 eurost ruutmeetri eest, Tartu kesklinna korterite omad 2000 eurost, lisas Soo.
Energiaaudiitor Aleksander Paulman arvutas Õssu ridamaja energiatõhususarvuks, mis väljendab energiakulu ühe ruutmeetri kohta aastas, 128. B-energiaklassi majadel peab see arv olema vahemikus 121–130 kWh ruutmeetri kohta.
Paulman sedastas, et tõde, kuhu klassi maja tegelikult kuulub, selgub enam-vähem täpselt pärast esimest talve, veel täpsemalt saab seda hinnata paari aasta möödudes. Arvutus on arvutus ja elu on elu.
«Mina lähtun projekteerija esitatud andmetest,» selgitas Paulman. «Kui ehitaja ehitab projekti järgi, peaks arvutused paika pidama, aga võib ka juhtuda, et hiljem paigutub maja tarbimisandmete järgi siiski C-klassi, aga võibolla hoopis A-klassi.»
Õssu maja peamine trump kulude allasurumisel on maasoojuspump. Madalamasse energiaklassi võivad aga elamu kukutada elanikud ise, kui ei tarbi elektrit kokkuhoidlikult. Näiteks paigaldavad igasse tuppa konditsioneeri.
Energiaaudiitor Tõnu Jõesaar rõhutas, et projektipõhine energiakulu arvutus lähtub energia standardkasutuse arvudest, st keskmisest väljakujunenud tarbimisest juba kasutatavate majade eluruumides.
«Tulemust võib halvendada ja energiatõhususarvu suurendada ka näiteks maasoojuspumba vale reguleerimine,» lisas Jõesaar.
B-kortermaju leidub
Valitsuse määruse järgi ei tohi ehitatavate väikemajade, sealhulgas ridaelamute energiatõhususarv ületada 180 kWh aastas ühe ruutmeetri kohta. Korterelamuis on piirarv 150.
Erinevus on põhjendatav kortermajade suhteliselt väiksema välisseinte pinnaga, samuti kaugküttega kaasneva massiefektiga soojusenergia hinnale.
Tartu linnavalitsuse andmeil on sel aastal antud Tartu linnas välja kümne korterelamu ehitusluba. Neist C-märgisega on ehitusloa järgi 7, B-märgisega kolm: Raatuse 63 ja 68 ning Kooli 44.