EIK taunib samast soost vanematega perede erinevat kohtlemist

Marianne Meiorg

FOTO: Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) võrdse kohtlemise programmi juhi Marianne Meiorgi hinnangul on Eesti ühiskonnas endiselt vajadus samast soost elukaaslaste ja vanemate ning nende laste õiguste paremaks kaitseks.

«Ahhaa keskuse juhtum on selge näide sellest, kuidas samast soost vanematega perekonnad satuvad olukordadesse, kus neid teistest erinevalt koheldakse,» sõnas Meiorg.

Nimelt saab Ahhaa keskuses perepileti osta kas üks või kaks vanemat (isa ja/või ema) või üks või kaks vanavanemat (vanaema ja/või vanaisa) ning kõik perre kuuluvad alaealised lapsed. Küll aga ei saa perepiletit osta näiteks samasoolised vanemad lastega või ema ja vanaema, kes on lastega näitusele tulnud.

Sellisesse olukorda sattus ka samasooliste paaride õiguste eest seisev Lisette Kampus, kes ütles Postimehele, et näiteks lennusadamas, vabaõhumuuseumis ja loomaaias on samasoolised inimesed saanud perepileti osta.

Meiorgi väitel tuuakse tihti perepileti mittemüümise kohta ekslikult põhjenduseks perekonnaseadust, mis tegelikult defineerib abielu ja mitte perekonna.

«Abielu ei ole Eesti seaduste ega ka inimõiguste seisukohalt perekonna olemasolu eelduseks,» nentis Meiorg. «Vastasel juhul jääksid abielule mitte-põhinevad perekonnad ja seal kasvavad lapsed põhiseadusega tagatud kaitsest ilma.»

Meiorgi sõnul võidakse põhjendusena tuua sedagi, et perepileti ostmist võidakse hakata kuritarvitama, kuid see võimalus on Meiorgi hinnangul ka erinevast soost vanematega perekonna puhul, sest abielu ei ole perepileti eelduseks.

«Seetõttu on erisooliste ja samast soost vanematega perede erinev kohtlemine ebamõistlik ja põhiseadusega vastuolus,» väitis Meiorg. «Samuti on küsitav, kas võimalikust kuritarvitamisest tõusev kahju kaalub üles selle, et osa peresid pannakse teistega võrreldes halvemasse olukorda.»

Meiorg lisas, et eriti taunitav on see, et diskrimineerivaid tingimusi seab ja õigustab riigi poolt rahastatav haridusasutus.

Taoliste probleemide ennetamisele aitaks Meiorgi sõnul kaasa nii perekonda puudutavate õigusaktide muutmine ja partnerlusseaduse vastuvõtmine või perekonnaseaduses abielu definitsiooni muutmine ning võrdse kohtlemise seadusega diskrimineerimise keelamine kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas kõikidel alustel.

Kindlasti oleks ka abi avalikkuse paremast teavitamisest ebavõrdse kohtlemise kahjulikkusest.

Tagasi üles