Aiatöötrauma ei hüüa tulles

Murutrimmerid ning ka teised aiamasinad on üldiselt turvalised, kui järgida kõiki ohutus- ja ettevaatusabinõusid ning kasutada masinaid nii, nagu kasutusjuhendites ette nähtud. Foto: Lauri Alver / Sakala

 Kuigi aiatehnika on enamasti n-ö lollikindel, saavad paljud inimesed siiski viga.

«Selliseid õnnetusi (niidukite, trimmerite ja saagidega – toim) tuleb meil igal suvel ette ja need käivad lainetena – ühel aastal on neid rohkem, teisel vähem,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak.

Tema sõnul ei pöördu inimesed sageli kohe pärast õnnetust traumapunkti, vaid seovad haava kodus kuidagi kinni ja seda tullakse arstile näitama alles pärast nädalavahetust, kui on maalt linna sõidetud.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi tohtrid on täheldanud, et kõige sagedamini juhtub selliseid õnnetusi nädalavahetusel. Nende kogemus näitab, et pole võimalik välja tuua ühtegi kindlat gruppi, kellega õnnetusi kõige rohkem juhtub, sest viga saanute seas on olnud nii noormehi kui ka soliidses eas naisi.

Koduseid töid tehes vigastatakse nii käsi kui ka jalgu ning probleemiks on just rasked vigastused, kus on suured kudede purustused, mille taastamine on keeruline ning paljudel juhtudel võimatu. Sellistest vigastustest paranemine kestab kaua ja vajab tihtipeale kordusoperatsioone.

Saagidega rohkem õnnetusi
Puulõhkumismasinate, murutraktorite, trimmerite ja mootorsaagidega töötades juhtuvate õnnetuste korral võivad inimesed ka kätest-sõrmedest või varvastest sootuks ilma jääda. Tänavu on näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse pöördunud mitu inimest, kes muru niites lõikasid endal sõrmeotsad maha.

Novaki sõnul näitab nende haigla praktika, et muruniidukitraumade korral tuleb kõige rohkem ette jäsemete lõikehaavu. «Pea pooltel sellistel juhtumitel pole haava tekitanud mitte niiduki lõiketera, vaid viga on saadud näiteks niiduki alt lennanud kivist,» rääkis ta.

Muruniidukitest märksa enam aga juhtub inimestel arsti sõnul õnnetusi mootorsaagidega. «Tihti võetakse kaitseelemendid maha või lihtsalt ei osata töötada. Alahinnatakse nende ohtlikkust,» märkis Novak.

Ta lisas, et samas on saagidega juhtunud õnnetuste arv vähenenud.
Tartu Ülikooli kliinikumi kogemus näitab, et kodus juhtuvaid õnnetusi põhjustavad tihtipeale kiirustamine või alkoholijoove. Mõnigi kord on patsiendid tunnistanud, et olid eelnevalt joonud näiteks paar pudelit õlut.

Ent õnnetuseni võib viia ka masinate ebaseaduslik ümberseadistamine, et seeläbi töö kiiremaks või efektiivsemaks muuta.

K-Rauta Tondi kaupluse aiaosakonna juhi Hannes Hallmetsa sõnul on puulõhkumismasina juhtimiseks kaks juhtseadet, et mõlemad käed oleks hõivatud.

«See on vajalik sellepärast, et kasutajal ei oleks masinaga töötades võimalik teha n-ö viimase hetke muudatusi. Sellega välistatakse käte ja sõrmede sattumine tera ja palgi vahele,» selgitas ta.
Hallmets lisas, et paraku inimesed ei hooli neist ohutusprintsiipidest ja üritavad masinat ümber ehitada, et töö tegemist kiiremaks muuta.