Mikko: totalitaarsete režiimide hukkamõist ei näi Euroopat huvitavat

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil kirjutab Vene välisminister Molotov alla Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollidega
jagasid kaks suurriiki 1939. aastal Euroopa omavahel huvisfäärideks..
Pildil kirjutab Vene välisminister Molotov alla Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollidega jagasid kaks suurriiki 1939. aastal Euroopa omavahel huvisfäärideks.. Foto: SCANPIX.

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esitas sotsiaaldemokraat Marianne Mikko Euroopa Komisjonile ning Euroopa Nõukogule küsimuse üle-euroopalise stalinismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva tähistamise kohta.


«Sel suvel möödub 70 aastat kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest,» ütles Mikko. «Deklaratsioonile stalinismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva loomiseks andis oma toetuse 409 europarlamendi liiget kõikidest fraktsioonidest,» rõhutas Mikko.

«Soovin Komisjoni ja Nõukogu vastust küsimusele, kas ja milliseid algatusi on 23. augusti tähistamiseks kavandatud,» oli Mikko otsekohene.

Joao Correra Euroopa Komisjoni peasekretäriaadist tõdes oma vastuses, et tegemist on olulise algatusega mitte unustada totalitarismi kuritegusid. «Loodan, et liikmesriikide parlamentidele suunatud deklaratsioon innustab konkreetsetele tegudele,» märkis ta.

Komisjon jätkab ettevalmistustöid alustamaks uuringuga, mille eesmärk on saada ülevaade liikmesriikides kasutatavatest meetmetest, õigusaktidest ja tavadest seoses totalitarismi kuritegude ohvrite mälestuse säilitamisega.

Euroopa Nõukogu oli Mikko küsimusele vastates sunnitud tõdema, et neil puudub teave liikmesriikide parlamentide plaanitud tegevustest 23. augusti tähistamiseks. Samuti selgus Nõukogu vastusest, et stalinismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva tähistamise küsimust ei ole Euroopa Nõukogus seni veel tõstatatud.

Marianne Mikko hinnangul on kahetsusväärne, et märgilise tähendusega algatus ei ole leidnud Komisjoni ja Nõukogu poolt piisavalt toetust. «Ometi kuulutas eesistujariik Tšehhi kommunismikuritegude hukkamõistmise üheks oma prioriteettegevuseks,» märkis Marianne Mikko.

Mikko arvates on viimane aeg luua üle-euroopaline platvorm, mis tooks kokku liikmesriikide tasandil ettevõetavad algatused natsismi- ja stalinismiohvrite mälestamiseks ning ühise tuleviku loomiseks. «23. augusti tähistamine mälestuspäevana on sümbolina tähtis kogu Euroopale,» toonitas Mikko.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles