Erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises, milles praegu kahtlustatakse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michalit ja riigikogu liiget Kalev Lillot, on seni Eestis süüdistuse saanud ja kohtu all olnud vaid Kristlikud Demokraadid.
Riigikogus esindamata Kristlikud Demokraadid jäid juriidilise isikuna rahastamispiirangute rikkumises lõplikult süüdi 2009. aasta septembris, kui riigikohus otsustas partei kaebust mitte rahuldada. Seega jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega määrati erakonnale 300 000 krooni suurune rahaline karistus, millest 40 000 krooni tuli parteil tasuda kohe ja ülejäänu kanda tingimisi.
Süüdistuse kohaselt rikkusid Kristlikud Demokraadid erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid, kui laenasid juhatuse liikmete kaudu 2007. aasta riigikogu valimiste kampaaniaks kolmelt eraettevõtetelt kokku 4 798 000 krooni. Seadus nägi samas ette, et erakonnale on laenu võtmine lubatud vaid krediidiasutuselt.
Harju maakohus mõistis erakonna 2009. aasta veebruaris õigeks, kuna kohtu hinnangul ei nähtunud süüdistusest, milles seisnes Kristlike Demokraatide huvi kuriteo toimepanemises. Otsuse peale esitas prokurör apellatsiooni, kus taotles selle tühistamist.
Tallinna ringkonnakohus otsustas seejärel sama aasta märtsis maakohtu otsuse tühistada, sest kohtu hinnangul olid kuriteo asjaolud ja süüdistuse sisu süüdistusaktis piisavalt konkreetselt kirjeldatud ning oli selge, et süüdistus käsitles kuriteo toimepanemist juhatuse liikmete poolt erakonna huvides. Ringkonnakohtu hinnangul polnud kahtlust, et juhatuse liikmed tegutsesid laenu saamisel partei huvides ja nimel.
Hiljem ringkonnakohtu otsuse muutmata jätnud riigikohus nõustus, et kuigi süüdistuses ei kasutatud sõna «huvi», kirjeldati seal faktilisi asjaolusid, mille alusel oli prokurör leidnud, et tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides.
«Laenulepingu sõlmisid erakonna juhatuse liikmed juriidilise isiku esindajatena, tegutsedes erakonna nimel. Sõlmitud laenulepingu tulemusena ja selle alusel laekus raha erakonna arveldusarvele ning seda kasutati valimiskampaanias ja erakonna jooksvate kulutuste katteks. Seega kasutati rahalisi vahendeid vahetult erakonna põhikirjalise tegevuse otstarbeks,» märkis riigikohus otsuses.
Prokuratuur alustas tänavu mais sama paragrahvi alusel kriminaalmenetlust, et uurida Reformierakonna rahastamisskeeme. Praeguseks on erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises kahtlustatavaks tunnistatud Reformierakonna endine peasekretär, justiitsminister Kristen Michal ja riigikokku kuuluv Kalev Lillo, kes käisid eelmise nädala algul ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis.
Karistusseadustik võimaldab rahastamispiirangute rikkumise eest rahalise karistuse määrata nii eraisikutele kui erakonnale juriidilise isikuna. Juriidiline isik vastutab seaduse järgi selliste süütegude eest, mille on erakonna huvides toime pannud juhatus või mõni teine organ, selle liige või ka näiteks juhtivtöötaja või muu pädev esindaja. Samuti näeb seadus ette, et juriidilise isiku vastutusele võtmisel pole välistatud ka süüteo toime pannud eraisiku vastutusele võtmine.
Kriminaalmenetluse algatamise ajendas Postimehes 22. mail ilmunud arvamuslugu, kus riigikogu endine liige, reformierakondlane Silver Meikar kirjutas, et annetas parteile aastatel 2009–2010 115 000 krooni, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Ettepaneku annetused Meikari nimele vormistada tegi tema sõnul Kristen Michal ning raha vahendajaks oli Kalev Lillo.