72 aastat tagasi läks toona 15-aastane Kose neiu Elvi tantsupeole lähedal asuvasse koolimajja. «Poolkogemata, juhuslikult läksin,» meenutab Elvi piduõhtule minekut. Seal kohtus ta aga 19-aastase Kaarliga. «Ja sellest esimesest kohtumisest saati olemegi koos käinud,» ütleb Kaarel.
Mitu aastat kestnud kurameerimise järel astusid noored 1942. aasta suvesoojal augustipäeval abiellu. Paar päeva tagasi tähistasid aga Elvi ja Kaarel Kannel koos laste ja lastelastega oma 70. pulma-aastapäeva. «Mina olin abiellumise ajal tegelikult alles 17,» räägib Elvi.
Ta kinnitab, et ka toona pidi alaealine enne abiellumist vanematelt loa saama. Veelgi enam, oli tavaks, et kaks nädalat enne pulmi pandi vallamaja seinale silt paari abiellumissooviga ning igaüks, kes tahtis, võis selle vastu protesteerida.
Elvi ja Kaarli pulmade vastu keegi sõna ei võtnud. Kas Kaarel Elvi vanematelt kirjaliku loa abiellumiseks küsis või mitte, ei tea aga Elvi siiani.
«Kaarel töötas ju vallavalitsuses! Ei mina tea, kas tal olid need allkirjad või kirjutas ta need ise,» lausub peagi 88-aastaseks saav proua. Talvel 91. sünnipäeva tähistanud Kaarel naeratab naise jutu peale aga ei vasta musta ega valget.
Kaarel ja Elvi kinnitavad, et lõbus on neil üksteisega siiamaani ning rohkem kui 70 aastat tagasi alanud armastus ei ole otsa lõppenud. «Esimesest kohtumisest alates on mul nii suur armastus tema vastu, ega see ju kuhugi kao,» ütleb Elvi. Kaarel võtab naise selle jutu peale embusesse ja silitab tal õrnalt juukseid.
Pulmad pidas paar 1942. aastal Kose kirikus. «Abielluda ei olnud Saksa ajal keeruline,» ütleb Elvi. Alles pärast pulmi läks olukord raskeks. Vene sõjaväest oli Kaarel oma kavaluse abil suutnud hoiduda, algul õnnestus vältida ka Saksa väkke astumist, kuid 1943. aastal sai ka tema sõjaväe mundri selga. Tagasi noore kaasa juurde pääses mees alles sakslaste taganemisel 1944. aastal.
Saksa sõjaväe pitser hoidis Kannelite perekonda veel pikalt kartuse all. «Kogu aeg oli hirm, et viiakse Siberisse,» meenutab Elvi sõjajärgseid aegu. Õnn oli nende poolel, järele ei tuldud.
Kaarel ja Elvi meenutavad, kuidas nad väikese lapsega Tallinna kolides esmalt Elvi venna juures keldrikorrusel asuvas kööktoas elasid. Aastakümneid hiljem, kui kaks poega olid juba suureks kasvanud ja mõlemal nainegi võetud, elas perekond mõnda aega kümnekesi 30 ruutmeetri suuruses korteris – Kaarel ja Elvi, Kaarli ema, kaks poega abikaasadega ning lapselapsed. Iga inimese kohta tuli kolm ruutmeetrit põrandapinda.
Toona kehtis seadus, et teist korterit saab taotleda vaid siis, kui ühe inimese kohta on eluruumis vähem kui kolm ruutmeetrit. «Oi, kuidas ma nutsin,» räägib Elvi. Aga ta ei jätnud jonni, käis ja rääkis senikaua, kuni lõpuks said nad korteri Hiiule. «Seekord ma tõesti olin kange naine.» ütleb Elvi.
Oma päevad veedab paar tööd tehes. Muugal on kauni aiaga suvekodus mulda pandud kõiksugu aed- ja juurviljad. Oma kartulitest jagub terveks talveks, marjadest tehakse moosi ja mahla, kapsad pannakse purki nagu kõrvitsadki. Kuidas 70. pulma-aastapäeva kutsutakse, Elvi ja Kaarel täpselt ei teagi. Lõpuks lepib paar üksmeelselt kokku, et ju see 70 aastat üks raudne pulm on.
Pulma-aastapäevade nimetused erinevad
Pulma-aastapäevade n-ö nimetusi otsides võib raamatutest ja internetist leida kümneid versioone. Mõned nimetused püsivad, tõsi küll, vankumatult – abiellumisest 20 aasta möödumist nimetatakse portselanpulmaks, 25. ühist aastapäeva hõbepulmaks ja 30ndat pärlpulmaks.
Viiekümnes pulma-aastapäev on rahvasuus tuntud kui kuldpulm ja 60. teemantpulm. 70. aastapäeva kohta kasutatakse juba erinevaid nimetusi. Eestis tuntakse 70. abieluaastapäeva eelkõige raudpulmana, lisaks nimetatakse seda väärikat kooselu verstaposti ka plaatina-, kroonjuveel- ja briljantpulmaks.
Ülejäänud aastapäevade nimetustes võib kohata sama palju versioone kui on erinevaid algallikaid. Inglismaal näiteks nimetatakse erinevalt Eestist raudpulmadeks hoopis kuuendat abieluaastapäeva. Eestis kutsutakse aga kuuendat pulma-aastapäeva näiteks suhkrupulmaks, ka võib öelda küpresspulm, kipspulm või puitpulm.
Esimese abieluaasta sümboliks on Eestis peamiselt paber, aga kohtab ka nimesid vatt- ja sitspulm. Paberpulmaks võib nimetada ka teist pulmaaastapäeva või isegi 37ndat.
Segadust pulma-aastapäeva nimetamises on seega üksjagu ning õiget vastust ei olegi tegelikult olemas. Nimetused on ju kujunenud rahvasuus. PM