Ministeerium ei pea vajalikuks eraparklatele kehtivaid seadusi täpsustada

Viivistasu kviitung autol Europarki parklas

FOTO: Raigo Pajula

Ehkki avalikkuses tekitavad pidevalt arutelusid eraparklate tasu maksmine, nendega lepingu sõlmimise fakt ning võlglaste otsimise meetmed, ei pea justiitsministeerium vajalikuks seadusandlust nende vaidluste lõpetamiseks täpsustada.

«Justiitsministeerium ei ole väga põhjalikult analüüsinud vajadust täiendada kehtivat õigust regulatsiooniga, mis täpsustaks lepingu sõlmimist eraomandis oleval maal parkimiseks või selle eest tasu nõudmiseks,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.

Postimees kirjutas möödunud nädalal, et Europark kasutab suuremate võlglaste puhul rattalukke, mille eemaldab parklast lahkuda soovivalt autolt alles siis, kui autojuht maksab ära viimase trahvi või avaldab firmale autoomaniku andmed.

«Justiitsministeerium ei võta seisukohta, kas konkreetsel juhul on olnud õigus sõidukeid ära vedada või nende parklast lahkumist takistada. Siiski ei ole ajakirjanduse vahendusel meieni jõudnud kirjeldustest midagi sellist, mis tooksid välja õigusliku tühimiku olemasolu,» märkis Talv.

Ta selgitas, et regulatsiooni, mille kohaselt tuvastatakse auto parkimist õigust andva lepingu sõlmimist, ei saagi väga täpseks kirjutada, sest parklad ja ärimudelid, mida kasutatakse on väga erinevad.

«Seaduse tasandil ei ole põhjust mingeid kitsendusi seada. Ei ole õige öelda, et tasu on õigus nõuda ainult siis, kui parklasse sissepääsemiseks või väljapääsemiseks kasutatakse tõkkepuud, sest siis tekib kohe küsimus sellest, kui parklas tegeleb parkimise korraldamisega palgatud isik. Aga kui ka see olukord seadusega hõlmata, siis tekib küsimus, kas ei tuleks näha ette ka see, kui parkimisel hoitakse silma peal kaamerate vahendusel,» tõi ta näite.

«Kunagi ei ole välistatud, et keegi nutikas tuleb väga odava korraldussüsteemi peale, mida seaduses ei ole. Nii kahjustaks ajale jalgu jäänud seadus võimalust ja soovi mõelda uuenduslikult ja enam säästvate lahenduste peale,» märkis pressiesindaja.

«Pigem peaks iga parklapidaja ise mõtlema, kas ta on kujundanud oma ärimudeli niivõrd kindlaks, et ta saab alati oma nõuded maksma panna. Lisaks peab iga autojuht mõtlema, kas tal on kohustus parkimise eest maksta,» sõnas Talv.
 

Tagasi üles