Siseministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, mis loob omavalitsustele võimaluse saada toetust koolivõrgu korrastamiseks ehk kitsamalt eraldiseisvate gümnaasiumide loomiseks.
Ministeerium loob toetusmeetme eraldiseisvate gümnaasiumide loomiseks
14. august 2012, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalmimistri määruse nimega «Meetme «Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine» tingimused» seletuskirja kohaselt keskendutakse toetuse andmisel eraldiseisvate gümnaasiumite väljaarendamisele.
«Selleks, et aidata kaasa gümnaasiumivõrgu korrastamisele, tuleb arendada kõigis maakonna- või piirkonnakeskustes välja tugev, kvaliteetset ja valikuterohket haridust pakkuv eraldiseisev gümnaasium, mis ühtlasi vähendaks õpilaste liikumise vajadust teistesse keskustesse,» seisab seletuskirjas.
Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus kuus miljonit eurot. Projektide rahastamiseks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa regionaalarengu fondist 23 673 933 eurot. Kohustusliku 15-protsendilise omafinantseeringu tagab toetuse saaja.
Toetus jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks annab riik toetust nende hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kus hakkab või jääb tööle eraldiseisev gümnaasiumiaste. Teiseks toetatakse ka nende hoonete ruumiprogrammi kohandamist, kus gümnaasium suletakse ning milles jääb toimima põhikool. Samas on seatud piirang põhikoolidesse kavandatud investeeringute mahule – need võivad moodustada kuni 20 protsenti taotletavast toetusest.
Toetust ei saa eraldiseisvatesse uutesse või olemasolevatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse investeerimiseks, kuna neid on riik viimastel aastatel juba niigi palju toetanud.
Eelnõu seab ka piirangu, et riik toetab vaid investeeringuid hoonetesse, kus kasutusele võetav suletud netopind ei ületa kümmet ruutmeetrit vastava koolihoone õppekoha kohta. «Koolide majanduskulud moodustavad liiga suure osa üldhariduskuludest, mistõttu õpetajate palgakuludeks jääb ebaproportsionaalselt vähe vahendeid,» põhjendavad seda piirangut eelnõu koostajad.
Toetuse taotlejad jagunevad kolmeks. Arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks saavad toetust taotleda nelja Eesti suurema linnana Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.
Teiseks võivad toetust taotleda Jõhvi vald, Kuressaare linn, Kärdla linn, Paide linn, Põlva linn, Rakvere linn, Rapla vald, Valga linn, Viljandi linn ja Võru linn eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks.
Ülejäänud taotlejatena näeb eelnõu ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsuse üksusi, kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium.
Taotlejate määratlemise valikul on lähtutud põhimõttest, et toetus suunatakse piirkonda, kus gümnaasiumihariduseks piisava kriitilise õpilaste arvu säilimine on tõenäoliselt kindel. «Vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsus on elanike arvult selleks piiriks, mille pinnalt võib eeldada gümnaasiumis kolme paralleelklassi olemasolu,» leiavad eelnõu koostajad.