Absurdi kordusõppused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armastuse nimel kõigeks valmis: Kunda näitlejad tabavad absurdi mänguliselt.
Armastuse nimel kõigeks valmis: Kunda näitlejad tabavad absurdi mänguliselt. Foto: Kunda Huviteater

Heino Mikiveri absurdinäidendite õhtu Karepa Kalame talumuuseumi õuel näitab ehedat eluabsurdi ja vaatleb seeläbi ka teatri olemust.

Kuuldud väide, et tõelised absurdikirjanikud ei kirjutanudki teadlikult absurdi, vaid kirjeldasid enda meelest elu igati realistlikult, saab tõsiseltvõetava tõenduse. Kujutlege vaid: Kunda ja Viru-Nigula harrastusnäitlejad (keda üks lavastajaist esietenduse-eelses intervjuus Kilingi-Nõmme trupiks tituleeris!) kogunevad pärast tööpäeva mereligidasele taluõuele, kus päike paitab puulatvu, hooviservades on imepäraseid taieseid ja jões löövad lupsu silmud, etendama Eesti esimese  absurdisti ja kontseptualisti seni lavastamata värssnäidendeid. Ja vaatama saabub hulk kohalikke ja kaugemalt tulnuid; nimekas kunstikriitika korüfee lahkub küll keset esimest vaatust. Eluline situatsiooni absurdsus kaalub üles näidendi absurdivälja, ent üleskaalumine tähendab ju seda, et tekstiabsurd tõstetakse üles, tuuakse enam nähtavale.

Teksti uperpallid vaimustavad kohe ja päriselt. Nakatavaid värsisugemeid kammitseb mahlakas maalähedus. Elu uuritakse kui liivatera, nähakse läbi nii inimese täius kui tühisus, mõne pisinähtuse silmitsemine läbi suurendusklaasi saabki hüppelauaks absurdikeeristesse.

Esimene pool teatriõhtust, “Eeduart ja Kuningunde ehk lood Vääna metsadest” ehmatab ülevoolava elu- ja mängurõõmuga. Komejantlikkusse kaldudes parodeeritakse teatri kui kunstiliigi iganenumat poolt, võltskiharate ja puhvis kostüümide, naiivsete laulumängude ja ammu ammendunud tüüplugude maailma. Vahedast irooniast valetamise suhtes kumab läbi tõepüüdlus.

Teine osa, “Othello ehk Veneetsia maur” mõjub aupakliku tumemeelse tervitusena William Shakespeare’ile. Sümpaatne avastus: isegi Shakespeare tüüris absurdivalda, ju on totrust targalt läbinägev eluvaatlus ja absurditaju iga suurkirjaniku pärisosa.

“Saame ka tillist tõmbamisega hakkama,” kuulutas üks näitetrupi liige vaheajal. Küllap saavadki. Ja säilitavad seejuures vabalt kultuurse ja mängulise hoiaku.

TEATER

“Eeduart ja Kuningunde ehk lood Vääna metsades” ja “Othello ehk Veneetsia maur.”
Autor Heino Mikiver.
Lavastajad Leonhard Lapin ja Tiit Alte.
Osades Marit Laast, Ervin Lember, Jaan Mägi, Ülle Orgmets, Alari Preis, Uno Trumm, Hillar Wimberg.
Viimane etendus toimub 16. augustil Karepal Kalame talumuuseumi õuel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles