Kaks aastat tagasi Tartu-Räpina maanteel purjuspäi sooritatud automaadivalangud viisid kaitsepolitsei Eesti viimaste aastate suurima relvaäri jälile, mille viimased asjaosalised augusti alguses kohtus süüdi mõisteti.
Tartu relvahuvilised varustasid Leedu kurjategijaid
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
17. august 2012, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta augustiöös kajasid Räpina maanteel asuvas bussipeatuses automaadivalangud. Veidi hiljem võttis patrull sappa autole, mis politseinike eest põgeneda üritas. Tagaajamine lõppes Tartus, kus põgenev auto avarii tegi. Politsei leidis autost automaadi AK-47 ning mitutuhat padrunit. Sellest piisas, et autoroolis olnud ja varem viiel korral kriminaalkorras karistatud Tauno Lill kaitsepolitsei poolt põhjalikuma luubi alla võetaks.
Lille suhtlusringkonda uurinud kapol kulus mõni kuu mõistmaks, et mehe autost leitud automaatrelv pole pelgalt juhus, vaid tegu on laiema relvaäriga. Kogutud jälitusinfost piisas, et riigiprokuratuur 2010. aasta 26. novembril kriminaalasja algataks.
Ebaseaduslik äri, mida Tartumaal relvadega aeti, oli rahvusvaheline – tartlastest said Euroopas kurikuulsate Leedu gängsterite illegaalsete relvadega varustajad.
Vahemeheks oli siin Eesti juurtega ja ema kaudu eesti keeltki mõistev Robertas Jakštys, kes oli 2005. aastal Hispaanias elades tutvunud kriminaalse minevikuga Kalmer Tiidoga. Relvahuviline Tiido pakkus leedulasele, et võib organiseerida ametlikult kasutuskõlbmatuks muudetud või muidu laskekõlbmatute relvade taas töökorda kohendamise.
Siit saigi alguse pealtnäha juhuslikku laadi relvaäri, kuhu lõpuks segati isegi president Arnold Rüütli relvahuvilisest autojuht Avo Kaal ja rida teisi tegelasi.
Kaitsepolitsei võttis relvadega sahkerdanud seltskonna kinni pooleaastase jälitustöö järel. Tänavu juuni keskel Harju maakohtus alanud suurest kohtuprotsessist sai õige pea kaks eraldi istungit. Enamik kohtualustest nõustusid endi süüdimõistmisega kokkuleppemenetluse korras.
Ainsana ajasid vastu Jakštys, relvi vahendanud Martin Villems ja Andrus Mürk – mees, keda süüdistati ühes kullerveos ja kes hiljem õigeks mõisteti. Jakštys ja Villems said kohtus reaalsed vangistused.
Mõlema mehe kaitsjad vaidlustasid süüdimõistva otsuse eelmisel nädalal ringkonnakohtus. Sama kavatseb teha ka riigiprokurör Laura Vaik.
Leedusse jõudnud tulirelvadest puuduvad jäljed siiani.
Loe pikemalt Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!