Eesti Energia teade, et lõpetab hakkpuidu kasutamise Narva elektrijaamades, seadis löögi alla nende firmade tuleviku, kes elektrijaamu hakkpuiduga varustasid. Kuid ahiküttega majade elanikele oli uudis meeldiv, sest see tähendab küttepuude hinnalanguse jätkumist.
Lääne-Viru maakonna puidufirmadest tabas Eesti Energia otsus kõige rängemini võsa ja raiejäätmete kokkuveoga tegelevat Reinpaul OÜd.
Firma üks omanikke Paul Tiisler rääkis, et 60 protsenti puidufirma kogumahust läks Narva elektrijaamadesse. “Turust nii olulise osa äralangemine toob firmale kaasa sadadesse tuhandetesse ulatuvad kahjud, sest Eesti Energia kui koostööpartneriga sai arvestatud ja äriplaanid koostatud. Nüüd tuleb need ümber teha,” rääkis Paul Tiisler.
Ta märkis, et riigiettevõtte ettearvamatu tegutsemine seab löögi alla 25 inimese töökoha 60 töötajaga firmas.
“Loomulikult teeme kõik, et meie inimestel töökohad säiliksid, kuid töötajaid tuleb saata puhkusele ja vähendada palganumbreid,” nentis Tiisler. Firma omanikus tekitas nördimust asjaolu, et Eesti Energia ei teatanud koostööpartneritele drastilisest sammust ette.
Ootamatu otsuse põhjenduseks tõi Eesti Energia elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis kehtestab tagasiulatuvalt 375 GWh piiri taastuvelektri tootmisele Balti elektrijaama koostootmisplokis.
“Paraku on tõesti nii, et me ei teadnud täpselt, millal ning missugune see eelnõu tuleb. Tõsi, 375 GWh piir oli sees juba jaanuaris esimeses eelnõus, ent pidasime viimase hetkeni ministeeriumiga läbirääkimisi piirmäära tõstmise üle ja lootsime, et piirmäära muudetakse. Juuli viimastel päevadel tuli välja uus seaduseelnõu, kus oli ikkagi sama number sees,” kommenteeris toimunut Eesti Energia juhatuse liige, elektri ja soojuse valdkonna tootmise juht Raine Pajo.
Tema sõnul olid Eesti Energia partnerid teadlikud, et olukord taastuvenergia tootmises on ebakindel ning seaduseelnõud on avalikult kättesaadavad. “Jälgisime tootmisel pidevalt, mitu gigavatt-tundi me tootnud oleme. Kui uues seaduseelnõus oli seatud 375 GWh piirang, olime sunnitud majanduslikel kaalutlustel biokütuste kasutamise selleks aastaks lõpetama,” põhjendas Pajo.
Ta nentis, et kahtlemata on eelnõu metsandussektorile väga negatiivse mõjuga.
“Siiani on metsamehed saanud Narva müüa seda väheväärtuslikku nn prügipuitu, mis mujale ei sobi. Pidades läbirääkimisi eelnõu muutmiseks, rõhusime samuti sellele, et puidumeestel jääks niisuguse piirmäära puhul osa raha teenimata ja puit metsa mädanema,” rääkis Pajo.
Lääne-Viru maakonna ühe väikese puidufirma juht tõdes, et pole halba ilma heata.
“Puidufirmadele, kes Narva elektrijaamu hakkpuiduga varustasid, oli see teade kahtlemata ränk tagasilöök. Küttepuid tarbivale väikekliendile aga positiivne uudis, sest ilmselt tuleb küttepuude turul mõningane hinnalangus. Osa puidust, mis oli mõeldud kütmiseks Narva elektrijaamades, üritatakse nüüd müüa väiketarbijale. Ja et pakkumine puiduturul järsult kasvab, siis hind langeb,” selgitas ta.
Firmajuht, kelle ettevõte tegeleb küttepuude varumise ja tootmisega, lisas, et tema puidufirmale, mis Eesti Energiaga koostööd ei teinud, oli see uudis positiivne, sest metsamaterjal tuleb odavamalt kätte.
Lääne-Virumaal halupuid müüva OÜ P.Õ.M. M. juhataja Pavo Raudsepp oli sama meelt, et küttepuude hind, mis viimastel aastatel kerkis 25-30 protsenti, on hakanud langema ja odavnemine jätkub.
“Eesti Energia otsus kiirendab küttepuude hinnalangust, mis tavatarbijale on meeldiv uudis,” sõnas Raudsepp, lisades, et talle kui metsaomanikule ei paku aga Eesti Energia otsus midagi rõõmustavat.
“Mul on lepametsa 1000 tihumeetri ümber ja tegin arvutuse, et selle väärtus langeb nüüd hinnanguliselt 3000 eurot,” tõi Raudsepp näite.
Ta ütles, et kui küttepuu hinna odavnemine jätkub, siis võib tekkida olukord, et metsaomanik pole nõus oma metsa odava raha eest enam müüma. “Tagajärjeks võib olla küttepuidu defitsiidi tekkimine, mis tarbija jaoks on omakorda ebameeldiv.”