Lukas: hoidma peab tugevat põhikooli

Mirjam Mäekivi
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolikell
Koolikell Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti on valmis säilitama väiksemaid alg- ja põhikoole ning haridusminister Tõnis Lukas usub, et just tugev põhikool on see põhiline kooli vorm, mida peaks hoidma.


Täna toimub rahvusraamatukogus konverents «Tarkus toob tõusu!», kus esmakordselt tuuakse avalikkuse ette kava tervikliku koolivõrgu kujundamiseks.

Minister Lukas ütles Vikerraadio hommikuprogrammis, et kavatseb seal põhjalikult rääkida õppe sisust ja koolivõrgust, kuna need on lahutamatult seotud. Konverentsil jutuks tuleva koolivõrgu reformi asjus lubas Lukas välja pakkuda põhjaliku analüüsi ja arvutuskäigu, kui suure asustustihedusega piirkonnas milliseid koole pidada.

«Algkoolide-põhikoolide puhul võin öelda, et rahastamismudel, mis eelmisest aastast startis, võtab Eesti omapära hästi arvesse ja me tõepoolest oleme valmis hoidma ka küllaltki väikseid algkoole ja põhikoole. Ma usun, tugev põhikool ongi see põhiline kooli vorm, mida peaks hoidma,» sõnas Lukas.

Gümnaasiumid koonduvad kava kohaselt natuke suurematesse keskustesse ning hajaasustusega piirkondades, kus väiksemaid linnu või aleveid ei ole, gümnaasiume ilmselt tulevikus pole, lisas minister.

Sellega seoses peaks gümnaasiumi paralleelklasside arv igal klassi tasandil olema tulevikus kolm, mis annab ministri hinnangul õpetajatele koormuse kätte ja annab võimaluse ka pakkuda valikuid kõigile õpilastele kõigis Eesti piirkondades.

Hirme, nagu seaks uus kava lapse hariduse kvaliteedi sõltuvusse elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, mis omakorda süvendaks ääremaastumist, hajutas Lukas, öeldes, et reformis on sellised asjad läbi mõeldud.

«Transpordi skeem, nõuded koolidele õpilase koolitee pikkuse kohta on päris tõsiselt luubi all. Loomulikult koolitee ei tohi lapsel kujuneda nii pikaks, et see tee hakkab last rohkem õpetama kui kool ja kodu seda kokku suudavad teha,» märkis minister.

Lisaks haridus- ja teaduministrile peavad konverentsil ettekanded professor Marju Lauristin ning akadeemikud Peeter Tulviste ja Peeter Saari. Lauristin kõneleb teadmusühiskonnast ja koolist, Tulviste hariduse perspektiividest ja Saari reaal- ja loodusteaduslikust haridusest kui eesti keele elujõu tagajast. Avasõnad ütleb Isamaa ja Res Publica (IRL) saadik Euroopa Parlamendis Tunne Kelam.

IRLi korraldatava konverentsi motoks valiti «Tarkus toob tõusu!», sest IRL on veendunud, et
haridus- ja teaduspoliitika on kaks hooba, mille abil saab valmistuda uueks tõusuks ning selle ka esile kutsuda.

Tagasi üles