Politoloog Tõnis Saarts kirjutab, et rahastamisskandaali vähene tulemuslikkus on seletatav, kui käsitleme Eesti erakondi kui tüüpilisi kartelliparteisid ning tõdeme, et need institutsioonid – meedia, kodanikuühiskond ja Vabariigi President –, mis võinuks parteisid korrale kutsuda, seda ei suutnud, ei osanud või isegi ei tahtnud.