Ecuadori kõrgem kohus kaalub teisitimõtlejast valgevene blogija ja endise sõjaväelase väljaandmist Minskile, kus teda ootab kardetavasti surmanuhtlus, ütles kolmapäeval mehe advokaat.
Ecuador kaalub Valgevene blogija väljaandmist Minskile
22. august 2012, 23:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapäraselt suurt kriitikat pälviv sõnavabadus Ecuadoris on sattunud uue löögi alla pärast otsust anda asüüli WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile, kes varjab end Quito Londoni-saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile.
Kapteni auastmega Aleksandr Barankov põgenes 2009. aastal Ecuadori, kui talle esitati Valgevenes süüdistused kelmustes, mis tema sõnul on välja mõeldud pärast seda, kui ta oma blogis kirjutas lokkavast korruptsioonist autoritaarse presidendi Aleksandr Lukašenka lähikondsete seas.
Ecuador andis Barankovile 2010. aastal varjupaiga, kui ta väitis, et kodumaal ootab teda riigireetmise süüdistuse alusel surmanuhtlus, kuid vahistas ta samal aastal seoses Minski väljaandmistaotlusega, mille Quito hiljem tagasi lükkas.
Barankovi advokaat Fernando Lara ütles kolmapäeval AFP-le, et kohus otsustas uue taotluse laekumise tõttu juhtum üle vaadata ning lähipäevil otsusele jõuda.
Kelmuste eest otsib 30-aastast Barankovi taga ka Interpol.
Lara sõnul püüab aga Valgevene režiim endist sõjaväe korruptsioonivastase juurdlusrühma liiget Barankovi tasalülitada, kuna ta paljastas tippnomenklatuuri ebaseaduslikke ja neid häbistavaid tegevusi.
Euroopa Liit ja Ühendriigid on süüdistanud Valgevene võime teisitimõtlejate ebaseaduslikus kinnipidamises ning teistes inimõigusrikkumistes. Lääneriigid on seetõttu suurendanud sanktsioone pärast 2010. aasta detsembris peetud vastuolulisi presidendivalimisi, millega 1994. aastast võimul olev Lukašenka sai järjekordse mandaadi riiki juhtida.
Barankovi juhtum kerkis esile pärast Lukašenka visiiti Ecuadori juunikuus, mil ta allkirjastas mitu sõjaväelist ja muud lepet vasakpoolse presidendi Rafael Correaga.
Ecuadori toetus Assange'ile, kes nimetab end salajaste valitsusdokumentide avaldajaks ja USA «nõiajahi» ohvriks, on samas tõmmanud uuesti suuremat tähelepanu Correa enda pikaajalisele vastasseisule riigisisese erameediaga.
Inimõiguslased ja sõnavabadusorganisatsioonid on põhjalikult kritiseerinud Correat opositsioonilise meedia vastu esitatud laimuhagide pärast. Nende sõnul on Ecuadoris seis sõnavabadusega Ladina-Ameerika riikide üks halvimaid.