Läti piirivalve saatis täna hommikul piirilt tagasi 20 Lätti leegionäride päeva tähistama läinut, kellest suur osa on Iseseisvuspartei liikmed.
Läti piirivalve saatis 20 eestlast piirilt tagasi
16. märts 2009, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseseisvuspartei juhatuse liige Tauno Rahnu ütles BNSile, et Läti piirivalve pidas kuue autoga sõitnud 20-liikmelise seltskonna kella 10 ajal kinni Ikla piiripunktis.
Rahnu sõnul põhjendas Läti piirivalveametnik nende riiki mittelubamist Läti siseministeeriumilt tulnud kirjaga, milles oli toodud nimekiri isikutest, keda ei soovitata ajavahemikus 13.- 17. märtsil riiki lubada.
«Selgituseks lisas ametnik veel niipalju, et delegatsioon kujutab ohtu Läti riiklikule julgeolekule ja soovitas edasiste selgituste saamiseks pöörduda Läti siseministeeriumi poole,» ütles Rahnu.
Tema sõnul ei olnud reisiseltskonnal plaanis Riiga minna, kuna seal on olukord pinevaks muutunud.
«Tahtsime sõita Lestenesse ja panna pärjad sealse Läti Leegioni mälestusmärgi juurde,» lausus Rahnu.
Piirilt tagasisaadetute seas olid Iseseisvuspartei aseesimees Kaido Nõmmik, juhatuse liikmed Andri Ollema ja Tauno Rahnu ning klubi Wiking-Narva, 20. Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi liikmed.
Nädalavahetusel ei lubanud Läti piirivalve riiki ka Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond liikmeid Dmitri Linterit, Dimitri Klenskit, Larissa Neštšadinovat, Aleksandr Kornilovit, Sarkis Tatevosjani ning Pjotr Puškarnõid. Kõik nad kavatsesid sõita niinimetatud antifašistide konverentsile.
Öise Vahtkonna teatel jõudsid salaja Riiga rühmituse liige Maksim Reva ja veel mõned ühenduse esindajad.
Lätis tähistati esmaspäeval Läti Leegioni päeva, mis möödus rahumeelselt. Toomkirikus mälestusjumalateenistusel osalenud inimesed marssisid Vabadussamba juurde, kus toimus umbes tund aega kestnud lillede asetamise tseremoonia. Vabadussamba ümbruses oli palju korrakaitsejõudude esindajaid.
Lätis mälestatakse leegionäre Nõukogude okupatsiooni vastu ja Läti vabaduse eest võitlemise pärast, ent seotus natsi-Saksamaaga põhjustab poleemikat välisriikides, eriti Venemaal, kes kasutab mälestuspäeva ära väideteks natsismi taassünnist Lätis.
Läti Leegion loodi 1943. aasta veebruaris, ent 16. märts valiti mälestuspäevaks, kuna 1944. aasta märtsis pidasid 15. ja 19. diviis ägedaid lahinguid Nõukogude armeega Venemaal Opotška rajoonis Velikaja jõe ääres.
Läti Leegioni värvati ühtekokku 140 000 inimest ning umbes 50 000 neist suri sõjas või Nõukogude-aegsete repressioonide tõttu.
Waffen- ehk Relva-SS, kuhu võisid kuuluda ka mittesakslased, oli mõeldud rindevõitluseks. Seda on kinnitanud muuhulgas ka Ameerika Ühendriigid oma 1950. aastal deklaratsiooniga, milles Waffen-SS tunnistati USA suhtes mittevaenulikuks organisatsiooniks.