Linnavolikogu otsustas selgitada välja tallinlaste arvamuse Mustpeade maja säilitamise kohta avaliku kultuuriobjektina.
Linnavõim selgitab tallinlaste arvamust Mustpeade maja kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid avalikus kasutuses olnud Mustpeade maja on Tallinna elanike ja külaliste seas tuntud ja armastatud kultuurikeskus. Seal tegutseb Tallinna Filharmoonia kontsertmaja, kus toimub ligi 300 kontserti või muud kultuurisündmust aastas. Arhitektuuripärliks peetav ehitis on ainulaadne renessansistiili esindaja kogu Põhja-Euroopas. Hoonetekompleksi suured saalid on Tallinnas ühed esinduslikumad ja võimaldavad korraldada nii kontserte, etendusi kui riiklikke vastuvõtte.
«Tallinna linn on maja korras hoidnud, renoveerinud ja hoolt kandnud, kultuurisündmuste arv majas on mitmekordistunud. Tegevustesse on kaasatud lapsi, keda seal käib sadu ainuüksi ühe nädala jooksul. Tallinna Filharmoonia haldajana on täitnud talle püstitatud eesmärgid ja väärtustanud maja. Aga kultuuriinimesed ja loomeliidud tunnevad maja saatuse pärast muret,» tõdes linnavolinik Kaie Kõrb.
1991. aastal esitas Mustpeade vennaskond Pikal tänaval asuva ja neile kunagi kuulunud vara, Mustpeade maja hoonetekompleksi ja selle juurde kuuluvate kinnistute tagastamise taotluse. Sellest ajast alates on kestnud vaidlus maja saatuse üle. Selle aasta 28. juuni korraldusega jättis valitsus taaskord rahuldamata linnavolikogu taotluse Mustpeade maja tagastamata jätmiseks, mispeale Tallinna linnal tuli pöörduda 26. juulil jälle halduskohtusse.
Linnapea Edgar Savisaar tõdes, et vaidlus Mustpeade maja saatuse üle on sama vana kui taastatud Eesti riik ning see on neelanud juba palju rahva raha.
Linnavolikogu istungil täna toimunud tulise debati käigus avaldasid nii SDE kui Keskfraktsiooni esindajad toetust seisukohale jätta Mustpeade maja linnale, teised opositsiooniesindajad olid aga vastupidisel arvamusel ja näiteks IRL-i fraktsiooni liige Avo Üprus hindas säärast soovi bolševistlikuks. SDE Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees Jaak Juske avaldas siiski kahtlust, kas Mustpeade maja osas on otstarbekas korraldada avaliku arvamuse väljaselgitamist, sest linnavolikogu oli 2006. aastal üksmeelselt hoone mittetagastamise poolt.
Savisaare sõnul on vabariigi valitsus jätnud oma otsuseid tehes välja selgitamata, missugune on avalik huvi Mustpeade maja tuleviku suhtes, ent linnavalitsus on otsustanud nüüd seda siiski teha. Avaliku arvamuse selgitamine on muuhulgas võimalik meediaanalüüsi, uuringufirmade kaasamise või toetusallkirjade kogumise kaudu, pakkus linnapea. Viimane variant – allkirja andmine Mustpeade maja avaliku kultuuriobjektina säilitamise toetuseks – võeti samas volikogu saalis kohe ka kasutusele. Tulemus tahetakse selgitada aasta lõpuks.