Leht: Vene välisluure valmistub infosõjaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sberbanki programmeerija omandas surnud klientide raha.

FOTO: Raigo Pajula

Venemaa välisluureteenistus (SVR) taotles aasta algul riigieelarvest 30 miljonit rubla (üle 750 000 euro), et töötada välja uusi meetodeid ajaveebide seireks, kirjutas tänane ajaleht Kommersant.

Peaeesmärgiks on «infoteadete massiline levitamine etteantud sotsiaalvõrgustikes eesmärgiga kujundada avalikku arvamust».

Jaanuaris-veebruaris korraldas SVR kolm vähempakkumist koodnimetustega Štorm-12, Monitor-3 ja Disput.

Riiklikuks tellijaks on välisluure süsteemi kuuluv väeosa nr 54939, mille komandör Aleksandr Bõtškov oli kõigi pakkumiste tellijaks. Pakkumised võitis ettevõte Iteranet, mille peadirektor Igor Matskevitš keeldus Kommersandile kommentaare jagamast.

Matskevitš on töötanud Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) krüptograafiainstituudi asejuhina.

Leht märgib, et kavade kohaselt hakatakse ajaveebe monitoorima süsteemi Disput abil, mis peaks tegelema «sotsiaalvõrgustikes infot levitavate internetikogukondade moodustumise uurimisega» ning „määratlema tegureid, mis mõjutavad nende populaarsust ja andmete suurt levimisulatust».

Seejärel hakkab saadud infot analüüsima süsteem Monitor-3. Selle ülesandeks on «ekspertide virtuaalse kogukonna töö korraldamine ja juhtimine ning regulaarse info saamine ekspertidelt etteantud valdkondades».

Seejärel hakkab süsteem Štorm-12 saadud andmete alusel vajalikku infot sotsiaalvõrgustikesse paiskama, selgitab Kommersant.

Eeldatakse, et Monitor-3 ja Disput valmivad juba käesoleval aastal, aga Štorm-12 peaks valmis saama 2013. aastal.

Kommersandi allikad Vene eriteenistustes pidasid võimalikuks, et välisluureteenistus võib süsteeme tulevikus kasutada mitte üksnes välis-, vaid ka siseauditooriumi mõjutamiseks.

«Pärast seda, kui väljatöötamine lõpeb, algavad esialgsed katsetused, mis peavad tõestama süsteemi tõhusust,» selgitas üks allikas.

«Esimesel etapil (võidakse süsteeme katsetada) Ida-Euroopa riikides, mis varem kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu,» eeldas ta.

Tagasi üles