Riigikogus kogub jõudu küüditamisavaldus

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite meenutamine Tallinnas Toompea nõlval Linda kuju juures.
1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite meenutamine Tallinnas Toompea nõlval Linda kuju juures. Foto: Peeter Langovits.

Läheneva märtsiküüditamise aastapäeva valguses saatis riigikogu põhiseaduskomisjon täna üldkogule arutamiseks avalduse, mis mälestab küüditamisohvreid ning kutsub valitsust üles kuulutama 23. augustit lipupäevaks, nagu on ette pannud europarlament.


Riigikogu mälestaks selle tõenäoliselt järgmise nädala teisipäeval üldkogus vastu võetava avaldusega 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid Eestis, Lätis ja Leedus.

Postimees.ee'ga rääkinud parlamendi põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul on 23. august valitud mälestuspäevaks seetõttu, et just 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, mis päästis valla Teise maailmasõja ja võimaldas stalinistlikel repressioonidel Eestisse jõuda.

Põhiseaduskomisjon tegi algsesse, 46 saadiku esitatud eelnõusse siiski täna ühe muudatuse - kui algselt taheti lipupäevaks kuulutada vaid selle aasta 23. augustit, siis nüüd tehakse ettepanek muuta see traditsioon mälestatava sündmuse tähtsuse tõttu iga-aastaseks.

Suur traagika

«Me mälestame mehi, naisi ja lapsi, kes kaotasid elu küüditamise ajal või surid sundasumisel, ja ka neid, kes kodu kaotamise tõttu jäid sündimata. Mälestame ka neid, kes sundasumiselt tagasi pääsenutena kõike otsast pidid alustama, alamate inimestena isegi Nõukogude niigi inimõigusetus süsteemis, ja kes on tänaseks meie hulgast lahkunud,» seisab avalduses.

Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt sügavat austust nendele küüditamisohvritele, kes täna meie seas on.

«Teie sundasumisel alal hoitud ja kodumaale tagasi toodud Eesti eneseväärikus on osa sellest järjepidevusest, millele tuginedes me taastasime Eesti iseseisvuse. Küüditamine oli rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu. Küüditamise ohvritel on õigus mäletamisele. Küüditamise süüdlaste vastutus on aegumatu.»

Lipud vardasse

Riigikogu toetab avalduse eelnõu kohaselt Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks ja kutsub valitsust üles kuulutama seda lipupäevaks.

Avalduse vastuvõtmisel toetaks riigikogu ka europarlamendi ja Euroopa Liidu institutsioonide ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks Euroopas ja maailmas.

Riigikogu avalduse «Meenutagem, mälestagem, püsigem» eelnõu seletuskirjas meenutatakse ka, et seda algatust on varem toetanud president Toomas Hendrik Ilves ja represseeritute liit Memento.

25. märtsil möödub 60 aastat massiküüditamisest Balti riikides.

Avalduse algatanud riigikogu liikmed on Toomas Tõniste, Mart Laar, Eiki Nestor, Urmas Reinsalu, Mati Raidma, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Ott Lumi, Helmer Jõgi, Marek Strandberg, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Indrek Saar, Sven Mikser, Peeter Kreitzberg, Heljo Pikhof, Kalvi Kõva, Jüri Tamm, Jaan Kundla, Erik Salumäe, Leino Mägi, Ene Kaups, Keit Pentus, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Lauri Vahtre, Ene Ergma, Peeter Tulviste, Taavi Veskimägi, Marko Pomerants, Marko Mihkelson, Andres Herkel, Tarmo Kõuts, Trivimi Velliste, Tõnu Juul, Lauri Luik, Margus Lepik, Hannes Astok, Urmas Klaas, Imre Sooäär, Rein Aidma, Paul-Eerik Rummo, Silver Meikar, Taavi Rõivas.

Nende seas on nelja riigikogu fraktsiooni liikmed, esindamata on Keskerakond ja Rahvaliit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles