Taastuvenergia investor ja edendaja Hannes Tamjärv kirjutab, et aastaks 2030 võiks Eesti elektri- ja soojamajandus töötada sajaprotsendiliselt taastuvenergial.
Hannes Tamjärv: puhta energia plaan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal tutvustasid taastuvenergia koda ja keskkonnaühenduste koda ambitsioonikat ühisplaani nimega «Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale». TE100 kava visandab Eesti energiasektorile arengusuuna, mis võimaldab aastaks 2030 ülemineku sajaprotsendilisele taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses.
Plaan on ambitsioonikas, aga realistlik. Plaani välja käinud organisatsioonid on sedavõrd kaalukad, et see plaan ei saakski olla kergekaaluline. Taastuvenergia koda koondab praktiliselt kõiki Eestis tõsiseltvõetavalt taastuvenergia tootmisega tegelevaid ettevõtjaid, keskkonnaühenduse koda omakorda on mõjukamaid valitsusväliseid koostööorganisatsioone. Seega on TE100 ettevõtjate ja keskkonna vabakonna ühisplaan.
Milleks ja miks just nüüd ning kellele selline kava? Visioonidele on keeruline ühtset käegakatsutavat seletust anda.
Vaadates tagasi üheksakümnendatele aastatele ja tollal tehtud suunavalikutele, võiks olla näiteks keeruline mõista, kust tekkis arusaam, et Eestist võiks saada maailmas silmapaistev IT-tiiger, kes oma tehnoloogiakesksusega teeb suurriikidele silmad ette. Ometi leidus suur hulk inimesi nii ettevõtlus-, riigi- kui akadeemilistest ringkondadest, kes võtsid selle visiooni omaks ja hakkasid üsnagi koordineeritult selles suunas tegutsema.
Usun, et üks väike riik peabki otsima võimalusi olla milleski teistest parem, olla eeskujuks. Just selline unikaalne võimalus olla energiasektoris teistele eeskujuks seisab hetkel meie ees. Meil on selleks eeldustena võtta majanduslik ning geograafiline eripära, tagades seejuures veel ühe jõulise mootori Eesti majandusele.
«Plaani taastuvenergia 100% aastaks 2030» koostajad on kava tehes lähtunud eeldusest, et elektrienergia tootmise eeldatavalt madalam kulu ning TE100 kulustruktuur muudavad kodumaise elektritootmise põlevkivi- ja tuumastsenaariumiga võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Hinnanguliselt oleks TE100 puhul elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 21 protsendi võrra madalam kui põlevkivi- ja tuumastsenaariumi juures. TE100 stsenaariumi investeeringute kogusumma vahemikus 2012–2030 on 589 miljonit eurot, millest suurema osa kataks erakapital ning osa heitmekaubanduse tulude, struktuurifondide, põlevkivi ressursitasude või rohesertifikaatide kaubandusest laekuvatest vahenditest.
Meie plaani võlu seisnebki selles, et erinevalt fossiilkütuseid kasutavatest tehnoloogiatest investeerimiskoormust riigile ei teki. Siinkohal tahaksingi rõhutada, et TE100 plaani koostajad ei taha mitte mingil juhul taastuvenergiat teiste energialiikidega vastandada.
Tootmisvõimsuste turulepääsu otsustab turg ja seetõttu tuleb ehitada elektrijaamu, mis oleksid turul konkurentsivõimelised. Taastuvatel allikatel töötavad elektrijaamad on tänu olematule või suhteliselt madalale kütusekulule konkurentsivõimelisemad võrreldes fossiilsetel allikatel töötavate elektrijaamadega. Põlevkivienergeetikas tuleks seetõttu senisest enam keskenduda kõrgema lisandväärtusega toodetele.
Riigi panus plaani realiseerumisse võrdub vajadusega langetada targad poliitilised otsused. Üldise kliimapoliitika valguses muutub taastuvenergia nagunii ilma igasuguste toetusteta üha isetasuvamaks ehk investeeringutele atraktiivsemaks. Kui riik näitab õigete poliitiliste otsuste kaudu, et tal on selle sektori arengusse usku, siis see nakatab ka investorid.
Nii luuakse eeldused taastuvenergia kompetentsikeskuse tekkimiseks, mis lisab majandusele väärtust kasvatades eksporti ning luues kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Kava sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangu kohaselt oleks loodavate otseste töökohtade hulk ligi 10 000, lisaks sellele tuhanded töökohad teistes sektorites.
«Plaani taastuvenergia 100%» koostajad pole utopistid ega lillelapsed. Avalik raha, mis tõmbaks kaasa ka erainvesteeringud, on plaani realiseerimiseks olemas, edasine on valikute küsimus. Kuigi meie poolt väljakäidud plaani keskne telg põhineb kainel majanduslikul kalkulatsioonil, ei maksa unustada ka väärtuselist poolt.
Meil on unikaalne võimalus liikuda paarikümne aastaga Euroopa ühe suurima ökoloogilise jalajälje tekitaja staatusest kõige keskkonnasäästlikumaks riigiks. Riik saab olla eestvedaja, erakapital tagantlükkaja. Roolis on aga piltlikult öeldes iga eestlane ise, sest suurema energiasäästu saavutamise läbi on ka temal plaani elluviimisel vankumatu roll.
On tõsi, et nii ambitsioonikat plaani ei ole võimalik ellu viia põhjaliku suhtumise muutumiseta energia tootjate, müüjate ja tarbijate vahelises ahelas. See eeldab, et muutume inimestena heas mõttes homo energeticus’teks ehk oskame teha valikuid, millist energiat tarbida, kust seda hankida, kuidas seda säästa ja millal on mõistlik seda ise toota. TE100 näeb ette ulatuslikku mikro- ja väiketootmisseadmete paigaldamist, sealhulgas 4300 väiketuuliku paigaldamist 2030. aastaks koguvõimsusega 21,5 MW, 500 000 m2 PV päikesepaneeli paigaldamisest elektri ja 500 000 m2 soojuskollektori paigaldamist soojuse tootmiseks.