Paabut: elektroonikatööstuse osatähtsus kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnutsi tõusevad Eesti tööstuses üha enam teised allharud toodangumahult olulisemaks ning elektroonikasektori panus kahaneb.
Selle aasta juulis kahanesid statistikaameti andmetel tööstusettevõtete toodangumahud 7,3 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Selline toodangumahtude langus oli suuresti tingitud elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuse ja mäetööstuse toodangumahtude langusest (vastavalt 13 ja 10 protsenti).
Elektrienergia toodangumahtusid mõjutas ennekõike impordihind – Põhjamaades toodetud elektrienergia hind oli juulis madalam. Töötleva tööstuse toodangumahud kahanesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6 ning selle aasta juuniga võrreldes kasvasid marginaalselt, vaid 0,2 protsenti.
Aastases võrdluses kahanesid toodangumahud enim suurematest töötleva tööstuse allharudest elektroonikasektoris (20,9 protsenti), metallitootmises (26,5), metallitoodete tootmises (17,3) ja puidutootmises (10).
Elektroonikasektori toodangu aastase kasvu sellise languse tingis peamiselt kõrge võrdlusbaas – eelmisel aastal oli selle allharu toodangumahud rekordiliselt kõrgeimad ajaperioodil märtsist augustini.
Samas tasub vaadelda ka kuist kasvunumbrit ning selle kohaselt on elektroonikasektori toodangumahud taas kasvuteele pöördumas: eelmise kuuga võrreldes kasvas elektroonikasektori toodangumaht 14,3 protsenti.
«Olgu siinkohal öeldud, et tööstustoodangumahud selles sektoris on suuresti seotud ühe ettevõttega, mis omakorda sõltub Rootsi emafirmast. Lisaks saab toodangumahtusid vaadeldes väita, et toodetud on kriisieelse aja (ajavahemik aastast 2000 kuni 2008. aasta oktoobrini) kõrgeimatest toodangumahtudest enam pea kõikidel suurematel tööstuse tegevusaladel (v.a. elektriseadmete ja mööbli tootmine),» märkis Paabut.
Swedbank ootab lähitulevikuks toodangumahtude tagasihoidlikku kasvu ning järgmisel aastal koos maailmamajanduse kosumisega ka toodangumahtude kasvu kiirenemist.
«Põhjamaade majanduskasvu väljavaated on oluliselt paranenud, mis tähendab häid uudiseid ka Eesti eksportivale sektorile – ootame toodangumahtude kasvu kiirenemist juba selle aasta viimastel kuudel. Seda kinnitavad ka kindlustundeindeksid, mille kohaselt suurem osa töötleva tööstuse ettevõtteid ootavad lähitulevikus nõudluse ning tootmismahtude kasvu. Lisaks plaanitakse luua ka uusi töökohti.»